/nginx/o/2019/09/01/12518235t1h42fc.jpg)
Saksa president Frank-Walter Steinmeier palus täna Poolalt andestust ohvrite eest Teises maailmasõjas, mille alguse aastapäeva meenutatakse tseremooniaga Wieluńi linnas, kuhu kukkusid sõja esimesed pommid.
Saksa president palus Poolalt sõjaohvrite eest andestust (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Langetan pea Wieluńi rünnaku ohvrite ees. Langetan pea Saksa türannia poola ohvrite eest. Palun andestust,» ütles Steinmeier sõja alguse 80. aastapäeva tseremoonial saksa ja poola keeles.
Teises maailmasõjas surnud rohkem kui 50 miljoni inimese hulgas oli ligi kuus miljonit poolakat. Ka holokaustis elu jätnud kuuest miljonist juudist pool oli Poolast.
«Sakslased olid need, kes Poolas inimsusvastase kuriteo toime panid,» ütles Steinmeier ja lisas:« Kui keegi arvab, et see on möödas, et natsionaalsotsialistlik terrorivalistus Euroopas on Saksa ajaloo marginaalne sündmus, siis on see tema enda otsus.»
Viimasega näib president viitavat Saksa paremäärmuslastele, kelle juht Alexander Gauland on nimetanud Kolmanda riigi võimuaega «linnusitaplekiks» Saksamaa muidu laitmatu mineviku revääril.
«Me ei unusta iial. Me tahame mäletada ja me mäletame,» rõhutas Steinmeier.
Poola president Andrzej Duda mõistis hukka Natsi-Saksamaa kallaletungi Poolale, nimetades seda barbaarsuseks ja sõjakuriteoks.
«Olen kindel, et see tseremoonia läheb Poola-Saksa sõpruse ajalukku,» lisas ta ja tänas Steinmeierit kohaloleku eest.
Riigipead külastavad hiljem Wieluńi muuseumi ja kohtuvad 1939. aasta 1. septembri pommirünnakus ellu jäänud elanikega.
Saksamaa tegi pommirünnaku Wieluńile nädala aega pärast seda, kui oli allkirjastanud Molotov-Ribbentropi pakti, millega Ida-Euroopa Nõukogude Liiduga omavahel ära jagati.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans osalesid pühapäeva hommikul mälestustalitusel Westerplattes, kust Natsi-Saksa sõjalaev avas 1. septembril tule Poola sadamale.
Pärast Hitleri rünnakuid Poolale kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril tungisid Poola Nõukogude Liidu väed.
Saksa kantsler Angela Merkel võtab osa sõja alguse aastapäeva tseremooniast Varssavis, kuid teisi maailma liidreid Poola oodata ei ole.
USA president Donald Trump oli lubanud mälestustalitustest osa võtta, kuid jättis visiidi viimasel hetkel ära, et olla kodus, kui Ühendriike tabab orkaan Dorian.
Poola ei sõitnud ka Prantsuse president Emmanuel Macron ega Briti peaminister Boris Johnson, Vene presidenti Vladimir Putinit ei kutsutudki.
Ligi 40 Poola saabunud välisdelegatsiooni hulgas on Ukraina oma eesotsas president Volodõmõr Zelenskõiga, kes kohtus laupäeval Varssavis Dudaga.