Beslani ohvrite lähedased nõuavad endiselt sõltumatut uurimist

Ühenduse Beslani emade komitee liikmed pühapäeval 15 aastat tagasi alanud ja kaks päeva hiljem 334 inimese surmaga lõppenud pantvangikriisi teemal pressikonverentsi andmas.

FOTO: Yelena Afonina/Yelena Afonina/TASS/Scanpix

Viisteist aastat tagasi Venemaal Beslanis pantvangikriisis hukkunute lähedased teatasid pühapäeval, et ootavad Vene võimudelt endiselt «objektiivset juurdlust». 

Pühapäeval möödub 15 aastat Venemaale kuuluvas Põhja-Kaukaasias asuvas Beslani linnas aset leidnud traagiliste sündmuste algusest, milles jättis elu 334 inimest.

Tšetšeeni mässulised jooksid 2004. aasta 1. septembril Beslani linnas koolile tormi, millega algas pantvangikriis. Mässulised nõudsid Vene sõdurite lahkumist Tšetšeeniast ning võtsid üle 1100 pantvangi, kaasa arvatud umbes 800 last.

Pärast kolm päeva kestnud tulutuid läbirääkimisi kärgatasid koolis plahvatused, mille järel sisenesid hoonesse Vene julgeolekuüksused. Vastasseisus hukkus 334 inimest, teiste seas 184 last.

Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) otsustas 2017. aastal, et Vene võimude tegevuses pantvangiolukorra lahendamisel esines «tõsiseid puudujääke» nii surmava jõu kasutamise ennetamises kui ka kasutamises. 

Kohus kutsus Moskvat rakendama meetmeid tõe jaluleseadmiseks ja esinenud rikkumisi hukka mõistma. 

Venemaa argumenteeris, et valis parima tegutsemisviisi, kuid paljud ellujäänud ja nende sugulased arvavad, et tulevahetuse puhkemises on süüdi julgeolekujõud.

«Kahjuks ei järgita ühtegi Euroopa kohtu otsuse punkti ja see on väga kurb,» ütles ühendust Beslani emade komitee juhtiv Susanna Dudijeva pühapäeval veresaunale pühendatud ümarlaual. 

«Me pöördume ikka ja jälle tagasi 2004. aasta 1.-3. septembri juurde, sest endiselt on olemas valgeid laike, küsimusi. Me tunneme muret, et kõiki samme pole astutud, sest puudub objektiivne juurdlus,» lausus ta. 

Dudijeva väljendas kartust, et selline veresaun võib korduda. 

«Me kutsume veel kord uurimisameteid alustama uut jurdlust Beslani rünnaku suhtes,» ütles ta. 

Kohus ütles kahe aasta taguses otsuses, et kuigi Vene võimud olid saanud teavet, et Põhja-Osseetias kavandatakse terrorirünnakut ühele koolile, siis ei astutud piisavalt samme kava nurjamiseks ning Beslani koolis julgeolekut ei tugevdatud.

Julgeolekujõudude operatsiooni iseloomustasid juhtimise puudumine ja selle käigus kasutati pantvange täis koolimaja vastu raskerelvastust nagu leegiheitjad, seisis otsuses. 

Oma tegevusega ei täitnud Venemaa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit kaks, mis näeb ette õiguse elule, ning rikkus seadust, kui riigi julgeolekujõud lasid koolis käiku surmava jõu, ütles kohus.

Kohus soovitas Vene võimudel rakendada meetmeid «mineviku õppetundide omandamiseks» ja «selliste rikkumiste heidutamiseks tulevikus». 

Tagasi üles