Mõttekoda: blokeeritud Hiina Twitteri-kontod olid kompartei tööriist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hiina president Xi Jinping teisipäeval Pekingis esinemas valitseva Kommunistliku Partei nooremametnikele.
Hiina president Xi Jinping teisipäeval Pekingis esinemas valitseva Kommunistliku Partei nooremametnikele. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Sajad hiinlaste kontod, mille sotsiaalvõrgustik Twitter kinni pani, olid aastaid Hiina Kommunistliku Partei kriitikute vastu suunatud desinformatsioonikampaania tööriist, avastasid Austraalia uurijad.

Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudi uurijad kammisid läbi 940 Twitteri-konto 3,6 miljonit säutsu ning jõudsid järeldusele, et neilt tehti vähemalt kaks aastat jõhkrat mõjutustööd.

Twitter ja Facebook sulgesid augustis 200 000 kontot sihilike katsete eest Hongkongis poliitilisi lahkhelisid tekitada, öeldes, et tegu on riiklikult toetatud püüetega diskrediteerida demokraatiat nõudvaid meeleavaldajaid.

Austraalia mõttekoda leidis suletud kontosid uurides, et varem on neilt rünnatud mõjukaid Hiina Kommunistliku Partei kritiseerijaid.

Kõige jõulisem infooperatsioon oli suunatud miljardärist ärimehe Guo Wengui vastu, kes põgenes Hiinast, sest teda süüdistati korruptsioonis, öeldakse teisipäeval avaldatud uurimiskokkuvõttes.

Kampaania Guo vastu algas pärast seda, kui Interpol andis 2017. aastal Pekingi taotlusel välja tema vahistamiskäsu.

Austraalia uurijad leidsid, et ärimehe vastu avaldati 618 kontolt 38 732 säutsu ning kampaania läks käima pärast seda, kui Guo Hiina valitsuse silmis ebasoosingusse sattus.

Samadelt kontodelt on rünnatud ka teisi parteid kritiseerinud tuntud hiinlasi nagu Gui Minhai ja Yu Wensheng. 

Säutse avaldati sageli tööajal, postitusi ei olnud nädalavahetustel ja riigipühadel. 

Harvardi ülikooli 2017. aasta uuringus tuli ilmsiks, et Peking maksab aastas kuni 448 miljoni Hiina sotsiaalmeedia libapostituse ja kommentaari eest.

Tagasi üles