:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12542913t1h94ee.jpg)
Põhja-Korea viimased raketikatsetused näitavad ekspertide sõnul, et Pyongyang on võtnud esimest korda sihikule nõrgad kohad USA, Lõuna-Korea ja Jaapani raketikaitsesüsteemides.
Põhja-Korea otsib auku USA ja liitlaste raketikaitsesüsteemides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pyongyang korraldas viimased raketikatsetused 2017. aasta novembris, enne katsetuste taasalustamist selle aasta mais.
Ekspertide hinnangul võib taasalanud katsetuste põhjal järeldada, et Põhja-Korea raketitehnoloogia on jõudnud arengus palju kaugemale, kui seni arvatud. Uusi rakette on võimalik aktiveerida lühema aja vältel ning nende lennukiirus on eelkäijate omast suurem.
Mõned hoiatavad, et seda uut tehnoloogiat on võimalik kasutada ka pikamaarakettide juures, mis oleksid suutelised tabama USA mandriosa.
4. mail lõpetas Põhja-Korea 17 kuud kestnud vaikuse teatega, et katsetused korraldati eesmärgil testida suure kaliibriga pikamaa raketiheitjate ja taktikaliselt juhitavate relvade operatiivvalmidust ja täpsust.
Ainuüksi see andis alust muretsemiseks, kuid kõige kõnekamad katsetused toimusid juulis, kui Põhja-Korea tulistas välja erinevatelt stardiplatvormidelt mitmeid lühimaarakette, mis lendasid kõrgustel vahemikus 25 ja 50 kilomeetrit ning läbisid distantsi 220 kuni 600 kilomeetrini.
Nende rakettide lennukõrgus tegi eksperdid murelikuks, sest Põhja-Korea on sellega võtnud tõenäoliselt sihikule tühimiku Patriot ja THAAD raketikaitse süstemide juures.
THAAD-süsteem vastab rakettidele kõrguse vahemikus 50-150 kilomeetrit, Patriot süsteem katab aga vahemikku 30 kilomeetrit ja allapoole. Põhja-Korea paistab arendavat rakette, mis tegutsevad nende kahe süsteemi ulatuse vahepeal.
Lõuna-Korea analüütikud usuvad, et Põhi katsetas sel aastal vähemalt kolme tüüpi uut relvastust: suure kaliibriga mitme raketi stardisüsteemi, Põhja-Korea ekvivalenti Vene Iskandrist ning tundmatut relva, mida katsetati 10. augustil ja mis lendas 400 kilomeetrit.
Pole selge, kas uued relvad on mõeldud tuumalõhkepeade või muude relvatüüpide kandmiseks.
USA armee erukindrali ja endise Korea väeüksuste komandöri Vincent Brooksi sõnul on USA-l võimekus oma liitlasi kaitsta, kuid ei täpsustanud kaitsevõimekuse üksikasju.
Samuti tõi Brooks välja, et Põhja-Korea katsetused muudavad USA-l ja selle liitlastel lihtsamaks arusaamise Pyongyangi võimekusest.