/nginx/o/2019/09/09/12543418t1h1a91.jpg)
Briti peaminister Boris Johnson üritab täna minna teisele katsele ja suruda parlamendis läbi erakorraliste valimiste korraldamine, kuid leppeta Brexiti vastased ootavad, et leppeta Euroopa Liidust lahkumine oleks tehtud võimatuks.
Kas Briti parlamenti ootavad erakorralised valimised ja Brexiti pikendus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigi parlamendis oodatakse lahendust eelmisel nädalal tekkinud tupikule, sest peaminister Boris Johnson on pannud tänaseks hääletusele küsimuse erakorraliste valimiste korraldamisest.
Arvatakse, et peaministri plaanid ei lähe läbi, sest opositsioon tahab enne jõustada seaduse, mis takistaks leppeta Brexiti toimumist ja sunniks peaministrit leppeta lahkumise korral Euroopa Liidult ajapikendust küsima.
Briti parlamendi viisid tupikusse eelmise nädala arengud, kus Johnson kaotas parlamendis enamuse.
Keerulise olukorra lahendamiseks on parlamendil aega üks nädal, sest järgmisest nädalast läheb parlament pausile, mis kestab Johnsoni otsusega oktoobri keskpaigani.
Võimalus uuteks valimisteks
Johnson alustas seda nädalat visiidiga Dublinisse, kus kohtub Iiri valitsusjuhi Leo Vardakariga. Tõenäoliselt on kohtumise keskmeks läbirääkimiste seis ELiga ja võimalused liiduga uut lepet saavutada.
Johnson on aga jäänud kindlaks Brexiti elluviimisele järgmise kuu lõpuks seatud tähtajal ja see on põhjustanud Briti parlamendis praegu kaose.
Peaminister tahab saavutada parlamendis toetust erakorralistele valimistele, et taastada parlamendienamus, mis kadus, kui 21 leppeta Brexiti vastast Konservatiivse Partei saadikut läksid hääletusel üle opositsiooni poolele ja Johnson nad sisuliselt parteist välja viskas.
Nüüd loodab Johnson erakorraliste valimistega oma toetuse taastada ja koondada 21 mässulise saadiku asemel enda selja taha kindlad nn kõva Brexiti pooldajad.
Arvamusküsitluste kohaselt võib Johnson valimistel opositsioonilist Tööparteid võita. Vaatamata sellele on võimalik, et valimiste tulemuseks on järjekordne suluseisus parlament.
Kuid erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks on Johnsonil vaja parlamendis kahe kolmandiku suurust toetust, mis tähendab, et plaani peaks toetama ka opositsiooniline Tööpartei, mis hoolimata kahe aasta pikkusest valimiste nõudmisest nüüd erakorralisi valimisi ei taha.
Miks on erakorralisi valimisi keeruline saada?
Tööpartei juht Jeremy Corbyn ja teiste opositsiooniparteide juhid on jõudnud harvale üksmeelele erakorraliste valimiste tagasilükkamise osas, seda hoolimata järjepidevast nõudmisest, et toorid peaksid uued valimised välja kuulutama.
Opositsiooni poolt vaadates on probleemiks see, et erakorraliste valimiste toimudes saadetakse parlament laiali ning sellega väheneb aeg enne 31. oktoobrit leppeta Brexitit takistada.
31. oktoobril lahkumist keelav eelnõu peaks saama täna kuningliku heakskiidu ning see kohustaks Johnsonit küsima Brüsselilt kolmandat korda Brexiti teostamiseks ajapikendust.
Johnson on aga öelnud, et ei kavatse seda teha. See on pannud aluse spekulatsioonidele, et Johnson võib rikkuda teadlikult seadust, et Ühendkuningriik EList välja viia.
Loomulikult võivad Konservatiivse Partei Brexiti-meelsed liikmed üritada leida tupikule mingi seadusliku lahenduse, kuid täpsem edasine tegevuskava ei ole praegu teada.
Brexiti edasilükkamine vajaks ka kõigi ELi liikmesriikide heakskiitu, millele pani põntsu Prantsuse välisministri Jean-Yves Le Driani eilne avaldus, et Prantsusmaa ei kavatse iga kolme kuu tagant Ühendkuningriigi lahkumisaega pikendada ega toeta seega nüüd ajapikenduse andmist.
Mis seisus on opositsioon?
Teoreetiliselt võiks opositsioon algatada sel nädalal Johnsoni osas ka usaldushääletuse, mille võitmiseks oleks Corbynil võimalus olemas. Paraku algaks probleemid kohe 14 päeva pikkuse perioodi vältel, mis antakse opositsioonile uue valitsuse moodustamiseks.
Ilmselt endised toorid Corbynit ei toetaks, mis jätkas ta parlamendienamusest ilma. Corbyni kõrvale astumine mõõdukama ja ühendava valitsusjuhi leidmiseks ei ole samuti tõenäoline.
Spekuleeritud on ka võimalusega, et Johnson võib korraldada ise oma valitsusele usaldushääletuse, selle võita ja paljastada nii ebakõlad opositsiooni ridades.
Mis iganes lahendus valitsuskriisile leitakse, tuleb see leida selle nädala jooksul.