ÜRO inimõigusjuht: kliimamuutus ohustab inimõigusi (1)
Kliimamuutus ei kahjusta ainult keskkonda, vaid ka inimõiguste austamist, hoiatas ÜRO inimõigusvolinik Michelle Bachelet esmaspäeval.
Bachelet tõi välja kliimamuutusest tingitud kodusõjad ja raskused, millega on põlengute ja raadamise tõttu silmitsi Amazonase vihmametsade põliselanikud.
Bachelet mõistis hukka ka rünnakud keskkonnaaktivistide vastu, seda eriti Ladina-Ameerikas ning aktivistide nagu Greta Thunberg ahistamise.
«Maailm ei ole kunagi näinud nii suurt ohtu inimõigustele,» ütles endine Tšiili president Genfis ÜRO inimõigusnõukogule.
«Kõigi riikide majandused, iga riigi institutsiooniline, poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktuur ning kõigi teie inimeste ja tulevaste põlvkondade õigused saavad tundma kliimamuutuse mõju,» hoiatas Bachelet.
Nõukogu istung algas vaikuseminutiga orkaan Dorian ohvrite mälestuseks Bahamal, kus hukkus vähemalt 44 inimest ja jäi koduta veel tuhandeid.
«See torm sööstis enneolematu kiirusega üle ookeani, mida oli soojendanud kliimamuutus, ja sellest sai üks tugevamaid Atlandi orkaane, mis on maad tabanud,» rääkis Bachelet.
Ta hoiatas, et madalad saareriigid nagu Bahama on kliimamuutusest eriti ohustatud, ja tegi üleskutse rahvusvahelisteks meetmeteks neid aidata.
ÜRO inimõigusjuht mõistis veel hukka Amazonase metsatustamise kiirenemise.
«Praegu üle vihmametsa lõõmavatel põlengutel võib olla katastroofiline mõju inimkonnale tervikuna, kuid selle rängimat mõju kogevad naised, mehed ja lapsed, kes neil aladel elavad,» lausus ta.
Ta ärgitas Boliivia, Paraguay ja Brasiilia ametivõime «tagama pikaajaliste keskkonnapoliitikate rakendamist, et vältida seeläbi edasisi tragöödiaid».
Bachelet' märkused võivad pahandada Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot, kes läinud nädalal süüdistas inimõigusjuhti tema riigi siseasjadesse sekkumises.
Bachelet tõi kõnes välja kliimamuutuse mõju julgeolekule ja viitas ÜRO hinnangule, et 40 protsenti viimase kuuekümne aasta kodusõdadest on seotud keskkonna laastamisega.
Näiteks Saheli piirkonnas on haritava maa vähenemine «teravdanud konkurentsi juba niigi nappide ressursside üle», märkis ta. See on andnud hoogu etnilistele pingetele, vägivallale ja poliitilisele ebastabiilsusele, lisas ta.
Inimõigusjuht väljendas muret, et kliimamuutuse mõjudele tähelepanu juhtivaid inimesi sageli rünnatakse.
«ÜRO eksperdid on märganud rünnakuid keskkonna ja inimõiguste kaitsjate vastu pea igas regioonis, eriti Ladina-Ameerikas,» ütles Bachelet.
«Mind morjendab see vägivald, aga ka verbaalsed rünnakud noorte aktivistide vastu nagu Greta Thunberg ja teised, kes koguvad toetust, et ennetada kahju, mida nende põlvkond võib kanda,» lausus ta.
«Keskkonnakaitsjate ja aktivistide nõudmised on veenvad ja me peaks austama, kaitsma ja täitma nende õigusi,» lisas Bachelet.