Briti peaminister soovitud valimisi ei saanud

Pilt hetkest Briti alamkojas, kui peaminister Boris Johnson saab teada, et saadikud ei toetanud tema ettepanekut korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised.

FOTO: HO / AFP / Scanpix

Briti alamkoja saadikud andsid täna järjekordse hoobi peaminister Boris Johnsonile, kui jätsid toetuseta tema ettepaneku pidada oktoobris ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Hääletus toimus pisut enne seda, kui parlament Johnsoni otsusel viieks nädalaks töö peatab.

Johnson tahab valimisi 15. oktoobril, vaid mõni nädal enne praegust Brexiti-tähtaega 31. oktoobrit. Opositsiooniparteid aga keelduvad ennetähtaegseid valimisi toetamast, enne kui ÜK on saanud Brexitile järjekordse pikenduse. Nad tahavad tagada, et riik lahkub EList leppega.

Valimiste saamiseks vajas Johnson 650-liikmelises alamkojas kahe kolmandiku saadikute toetust. Teisipäeval aga hääletas ettepaneku poolt vaid 293 liiget. Opositsiooni saadikud hääletasid kas vastu või jätsid hääletamata.

Parlament käskis valitsusel taotleda pikendust, kui valitsus 19. oktoobriks ELiga lahkumisleppes kokkuleppele ei jõua. Johnson teatas, et tema pikendust ei taotle.

Brexit pidi algselt toimuma 29. märtsil, kuid kuupäeva on kaks korda edasi lükatud.

Johnsoni ilmselt viimane võimalus Brexiti pikendamist vältida on 17. oktoobril algav ELi tippkohtumine. Mõnede analüütikute arvates võib juhtuda, et Johnson peab tagasi astuma, kui ta pikendamist paluda ei kavatse.

Patiseisu keskmes on eelmise Briti valitsuse ja ELi sõlmitud lahkumisleppes sisalduv nn Iiri kaitsemeede, mille eesmärk on vältida Brexiti järel piiritaristut Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiril. Briti parlament hääletas leppe maha kolm korda.

Johnson tahab kaitsemeetme leppest välja võtta, sest see seob ÜK määramata ajaks ELi kaubandusreeglitega. ELi sõnul pole aga Johnson alternatiive välja käinud.

Tagasi üles