:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12545660t1h4ee9.jpg)
Venemaa kaitseministeerium deklassifitseeris Molotovi-Ribbentropi paktiga seotud dokumente, mis peaksid ministeeriumi sõnul aitama MRP tausta avada.
Vene kaitseministeerium deklassifitseeris MRP-ga seotud dokumente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit allkirjastasid Molotovi-Ribbentropi pakti 1939. aasta 23. augustil. Mitteagressiooni pakti salajane protokoll jagas Poola, Rumeenia, Soome ja Balti riigid mõjusfäärideks.
Vene kaitseministeeriumi sõnul ei ole nüüd deklassifitseeritud dokumendid kronoloogilises järjekorras, vaid seatud nii, et lugejad saaksid kõige parema ettekujutuse sellest, mis pakti sõlmimiseni viis.
Ministeerium tõi esile toonase Punaarmee ülema Boris Šapošnikovi 31 lehekülje pikkust dokumentide kogumit, öeldes, et see keerab pea peale traditsioonilised arvamused, miks MRP sõlmiti.
«Nõukogude Liit peab olema valmis võitlema kahel rindel: läänes Saksamaa ja Poola ning osaliselt Itaalia vastu, lisaks võimalike piiririike vastu ning idas Jaapani vastu,» seisab väidetavalt 1938. aastast pärit dokumentide kogumis.
Šarpošnikov hoiatas, et Saksamaa ja Poola võivad paigutada kümneid jalaväe diviise ja tuhandeid tanke ning sõjalennukeid Ida-Euroopasse Valgevene-Ukraina piiri regiooni.
President Vladimir Putin on MRP-d kaitsnud, öeldes pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, et tegemist oli Moskva vastusega isoleeritusele ja rahuplaanide nurjamisele lääneriikide poolt.
Ajaloolased on Šapošnikovi 1938. aasta kirjade osas eriarvamustel. Vene teaduste akadeemia liige Alexander Djukov nimetas dokumente võtmetähtsusega panuseks sõjaajaloo tundmisse, Saksa ajalooinstituudi uurija Sergei Kudrjašov aga ütles, et kirjad ei ole kuigi informatiivsed.
«See on huvitav ainult selle osas, kuidas Nõukogude juhtkond nägi olusid sõja eelõhtul,» märkis Kudrjašov.
Vene kaitseministeeriumi sõnul on salastatud dokumentide avalikustamise eesmärk kaitsta ajaloolist tõde, seista vastu ajaloo võltsimisele ning katsetele muuta Suure Isamaasõja olemust.
Dokumentidega saab tutvuda siin.