:format(webp)/nginx/o/2020/02/25/12972419t1h3cb0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12545822t1h3dd9.jpg)
Erinevalt Moskva linnavolikogu valimistest jäid Mari vabariigis toimunud valimised üldsuse silmis kõrvalteemaks. Siiski võib tõdeda, et muutused on toimumas sealgi.
Ühtne Venemaa kaotas kohti ka Marimaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgsetel andmetel käis valimas 35,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, kes valisid 52-liikmelist Mari vabariigi parlamenti. Mari parlamendis on täispalgalisi saadikuid viis – spiiker, kaks asespiikrit ja kaks komisjonide esimeest.
Parteinimekirjade järgi kogus Ühtne Venemaa 37,49 protsenti häältest, Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei 26,92 protsenti, Liberaaldemokraatlik partei 15,78 protsenti, Õiglane Venemaa 7,78 protsenti, Pensionäride Partei 4,93 protsenti ja Venemaa kommunistid 4,04 protsenti häältest. Seega viieprotsendilise valimiskünnise ületas neli parteid. Kokku valiti parteinimekirjades 13 saadikut.
39 saadikut aga valiti ühemandaadilistes ringkondades. Neist 27s võidutsesid Ühtse Venemaa kandidaadid, 5 kohta sai Kommunistlik Partei, 4 sõltumatud kandidaadid, 2 Õiglane Venemaa ja Liberaaldemokraadid ühe koha. Ühemandaadilises ringkonnas saab iga partei välja panna vaid ühe saadiku.
Võrreldes praeguseid valimistulemusi eelmise Mari vabariigi parteilise koosseisuga, on toimunud suured muutused. Eelmise parlamendi koosseisus oli lisaks Ühtse Venemaa kandidaatidele vaid 4 Kommunistliku Partei, üks Liberaaldemokraatliku Partei ja üks sõltumatu kandidaat. Samuti oli praegu tunduvalt langenud valimisaktiivsus.
Seega on tunduvalt suurenenud toetus kommunistidele, samuti on rohkem sõltumatuid kandidaate ja taas on poliitilisel areenil Õiglane Venemaa.
Ka Mari vabariigis avaldati Aleksei Navalnõi nutikas hääletusplaan, milles soovitati hääletada põhiliselt kommunistliku partei ja Õiglase Venemaa kandidaatide poolt. Paljud neist osutusidki valituteks. Siiski jääb Mari vabariik Ühtse Venemaa mõju alla, sest nad omavad 70 protsenti saadikukohtadest.
Muidugi huvitas meid ka see, kuidas läks maridel. Siin võrreldes eelmiste kordadega suuri muutusi pole. 10–12 protsenti parlamendikohtadest said marid, mis kaugeltki ei vasta nende proportsionaalsele osakaalule (42,9 protsenti) Mari vabariigi elanikkonnast.
Mitmedki mari kandidaadid olid sunnitud võimalike sanktsioonide tõttu oma kandidatuurist loobuma, paljud opositsioonikandidaadid tunnistasid administratiivset survet tööandjate poolt. Maride juhitud Roheliste parteid aga valimistele ei registreeritud.
Samas on aga teatavaid muudatusi märgata madalamatel tasemetel: näiteks üks teravamaid Mari vabariigi valitsuse opositsionääre Vladimir Kozlov osutus valituks Volžski rajooni volikokku. Viis aastat tagasi oleks olnud see mõeldamatu.