:format(webp)/nginx/o/2020/02/25/12972419t1h3cb0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12546325t1hc3c2.png)
Täna hommikul süütas end Udmurdi parlamendi hoone ees enne istungi algust Udmurdi Riikliku Ülikooli inimese instituudi endine direktor, teeneline teadlane Albert Razin.
Udmurdi teadlane ja rahvusaktivist suri enesesüütamise tagajärjel (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi arstid proovisid Razinit päästa, oli põlenud pea sada protsenti tema naha pinnast ning ta suri arstide jõupingutustest hoolimata haiglas.
Razin hoidis käes plakatit, millel olid kirjas dagestani poeedi Rasul Hamzatovi sõnad: «Kui homme mu keel kaob, siis olen valmis surema täna.»
Albert Razin oli sotsioloog, teaduste kandidaat, kes alates 1990ndate algusest seisis udmurdi rahva õiguste eest. Tema eestvedamisel viidi 1991. aastal läbi Udmurdi Rahva I kongress.
Venemaa soome-ugri rahvaste keeled on väga halvas olukorras, pea pooled udmurtidest ei valda oma emakeelt. Eriti halb on olukord noorte seas.
2018. aastal võttis Venemaa Riigiduuma vastu seaduse, mis muutis rahvuskeelte õppimise vabatahtlikuks. Selle tulemusena vähenes rahvuskeelt emakeelena õppivate udmurtide arv.
Udmurdi keelt ja kirjandust on võimalik koolides õppida emakeelse õppeainena, ülejäänud aineid õpetatakse vene keeles. Udmurdi keeles antakse välja vaid mõnikümmend raamatut aastas, udmurdikeelseid telesaateid on kolm korda nädalas, paar tundi päevas.
Viimase rahvaloenduse järgi oli 2010. aastal udmurdi keelt rääkivaid inimesi 324 000, 2002. aastal aga 464 000. Ehk siis kaheksa aasta jooksul vähenes udmurtide arv 140 000 inimese võrra.