Kameruni eakas president Paul Biya tegi teisipäeval tema puhul haruldase avaliku pöördumise, milles lubas konflikti lõpetamiseks rahvuslikku dialoogi separatistidega.
Kameruni president lubas separatistidega dialoogi
"Probleemid tuleb lahendada kõneluste ja dialoogiga," ütles Biya.
Kameruni sõjaväekohus määras augustis eluaegse vangistuse riigi anglofoonidest separatistide juhile Julius Sisiku Ayuk Tabele ning üheksale tema kaaslasele.
Ayuk Tabe on kuulutanud ennast Ambazonia riigi presidendiks. 1. oktoobril 2017. kuulutasid separatistid välja Ambazonia vabariigi, mis hõlmab kaht ingliskeelset piirkonda, mis inkorporeeriti iseseisvunud Kameruni 1961. aastal. Kamerun iseseisvus Prantsuse võimu alt 1960. aastal.
Valitsus saatis separatistide mahasurumiseks kohale sõjaväe.
Puhkenud konfliktis on vaatlejate sõnul hukkunud sadu inimesi ja ligi 500 000 inimest on oma kodust põgenenud.
Ingliskeelne elanikkond moodustab Kameruni 24 miljonist elanikust umbes viiendiku. Suurem osa riigist kõneleb prantsuse keelt.
Anglofoonid on aastaid kurtnud diskrimineerimise ja sotsiaalse ebavõrdsuse pärast.
Biya teatas juulikuus, et lükkab kohalikud valimised taas edasi ja need on kavas korraldada 2020. aastal.
"2013. aasta 30. septembril valitud volikoguliikmete mandaati pikendati 2020. aasta 29. veebruarini," kuulutas Biya, kuid ei põhjendanud oma otsust.
2018. aasta 11. juulil lükati kohalikud valimised esimest korda edasi sama meetodit kasutades.
Praegu juba 86-aastane Biya on olnud võimul 36 aastat.
Üldvalimised võivad nüüd samuti edasi lükkuda, kuna valitsus soovib korraldada need üheaegselt kohalike valimistega, et kulusid kokku hoida.
Kamerunis on julgeolekukriis, mis on viinud separatistlikud ingliskeelsed piirkonnad vastamisi prantsuskeelsete regioonidega. Kameruni põhjaosas aga korraldavad sageli rünnakuid Nigeeria äärmusrühmituse Boko Haram džihadistid