/nginx/o/2019/09/16/12565284t1h12ec.jpg)
Soome politsei vastu kasutatakse üha sagedamini tulirelvi, mistõttu on järjest olulisemal kohal politsei relvastuse küsimus. Viimane tõsisem juhtum oli septembri alguses Porvoos, kui kaks rootslast avasid tule kahe politseiniku pihta.
Tulistamisjuhtumid sunnivad Soome politseid rohkem relvastuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Soome politseinik kasutab relva, siis järgneb sellele eriuurimine, et veenduda relva kasutamise vajalikkuses. «Politsei poolelt vaadates on positiivne, et kõigi juhtumite puhul on reegleid järgitud,» ütles politseiinspektor Ari Alanen.
Politsei puutub üha enam kokku relvastatud kurjategijatega. Juhtumite arv kasvab juba mitu aastat järjest. On ka hambuni relvastatud kurjategijaid, nagu selgus hiljuti mootorrattajõugu United Brotherhood liikmete läbiotsimiste käigus.
Soomlased on hakanud muutma ka politsei võimukasutust piiravat seadusandlust, näiteks relvastust käsitlevad paragrahvid, mis võimaldavad erinevalt varasemast kasutada politseil automaaditulega relvi. Aastal 2015 jõustunud seadusmuudatusse lisati termin «püstolkuulipilduja». Seadus ei määratle enam, kas relv peab töötama üksiklaskudega või automaaditulega.
Politseiinspektor Alanen ütleb, et see muudatus on teoreetiline. Tema sõnul on äärmiselt ebatõenäoline, et politsei kasutaks kunagi automaadituld, sest automaatrelva vintraud tõuseb tagasilöögi mõjul, mistõttu ei taba lasud enam soovitud kohta. Kuna aga politsei relvakasutuse eesmärk on alati turvalisuse tagamine, peavad lasud olema läbimõeldud ja täpsed.
«Politsei ei lase surmamiseks, vaid peatamiseks. Tulirelva kasutus olgu äärmuslik jõukasutus, mis tuleb appi vaid siis, kui miski muu ei aita,» rõhutas Alanen.
Püstolkuulipilduja on n-ö toetusrelv. See tähendab relva, mis on kaliibrilt suurem või võimsam kui käsipüstol. Tugirelvana on Soome politseis aastaid kasutatud Saksa firma Heckler & Koch valmistatud püstolkuulipildujat MP5, nüüd asendatakse need Tšehhi päritolu CZ püstolkuulipildujatega.
/nginx/o/2019/09/16/12565295t1h6f1a.jpg)
Politsei sõnul ei ole uute relvade hankimine seotud seadusemuudatusega. «Vanade tugirelvade hankeleping lõppes ja kuna relvi oli palju, pidi välja kuulutama uue hanke,» ütles Alanen.
Politsei relvastuse üksikasjad on salastatud, kuid seadusega on paigas, et varustusse kuulub ametipüstol ning «politsei tegevust toetavaks relvaks» on muu hulgas vintpüss või pumppüss. Pumppüsse kasutatakse näiteks viga saanud põtrade piinade lõpetamiseks.
«Automaate politseil ei ole, see on sõjaväe relvastus. Põhiline erinevus armee ja politsei relvakasutuses ongi see, et armee laseb hävitamiseks ja politsei peatamiseks,» rõhutab Alanen.
Politseinikud saavad põhjaliku relvakoolituse ning neile on ette nähtud ka minimaalsed harjutuskorrad. Koolitusi arendatakse pidevalt, sest ka kurjategijate võtted karmistuvad.
«Oleme arendanud jõukasutuse koolitust, relvastust ja varustust. Üks näide on käibele võetud Hevi-soomusautod,» ütleb Häme politseijaoskonna komissar Ari Turunen.
Lukijoilta tulleiden kyselyjen ja palautteiden vuoksi kerrottakoon, että #poliisi'n uudella panssariautolla ei voi ajaa aurinkolasit päässä ns. luu ulkona eli avoimesta ikkunasta kättä roikottaen. - Ei voi, koska ikkunat eivät ole avattavia. #panssariauto #toimittaja'n arki pic.twitter.com/k79y7X6HgC
— Asta Tenhunen (@Astatenhunen) February 6, 2019
Politsei relvakasutuse põhimõte on tagada turvalisus, sealhulgas ka iseendale. Riigil on tööandjana kohustus hoolitseda selle eest, et politseil oleks varustus, mis tagaks neile võimalikult turvalise töö.
«Me peame arvestama ka sellega, et me suudaksime oma jõumeetoditega takistada sellist tegu, mida meil on kohustus takistada,» lisas politseiinspektor Ari Alanen.