100 päeva Hongkongi proteste: süvenev vägivald, tülis pered ja laserpeod

Valitsusvastased meeleavaldajad Hongkongi tänavatel möödunud nädalavahetusel.

FOTO: Jorge Silva / Reuters / Scanpix

Hongkongis täpselt 100 päeva tagasi alanud suured demokraatiat nõudvad meeleavaldused on kaotamas inimjõudu, kuid muutumas samal ajal vägivaldsemaks. Et liikumisel hinge sees hoida on aktivistid võtnud kasutusele terve hulga leidlikke nippe, et jõuda kõigi provintsi inimesteni, kuid vastuhakk Hiina võimudele tähendab ka, et nii mõnigi kodu on muutunud oma tillukese vastasseisu tandriks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nädalate kaupa valetas Jane oma emale protestidel osalemise kohta, teeseldes, et tema seljakott polnud mitte täis meeleavalduste jaoks vajalikku kraami vaid lihtsalt raamatuid, kuid lõpuks kasvas ideoloogiline lõhe ema ja tütre vahel sedavõrd teravaks, et viimane oli sunnitud kodust välja kolima.

Samal ajal kui miljonid inimesed marssisid tänavatel, et väljendada oma vastuseisu üha tugevamale Pekingi survele, vaidles Jane emaga, kes oli teravalt vastu demokraatiameelsele liikumisele.

«Pärast iga tüli ei rääkinud ta minuga nädal aega,» jutustas tagasihoidlik 24-aastane naine AFP-le, paludes kasutada enda puhul pseudonüümi. «Hongkongi korterid on väikeseid. Meid eraldas vaid üks sein. Nii et ma pidin lahkuma.»

Hongkongi meeleavaldusi on kolme kuu kestel vedanud just noored. Uuringud on näidanud, et pooled meeleavaldajatest on vanuses 20-30 eluaastat ning 77 protsendil protestijatest on kõrgharidus.

Hongkongi ülikooli regulaarselt korraldatav küsitlus näitab, et vaid 27 protsenti piirkonna elanikest on uhked Hiina kodanikuks olemise üle – tegu on rekordiliselt madala näitajaga. 18-29-aastaste seas on Hiina kodanikuks olemise üle uhkeid vaid kümme protsenti.

Tagasi üles