Saada vihje

Kohtupretsedent Soomes: karm joove ei tõenda vägistamisohvri abitust (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Kalle Parkkinen / AP / SCANPIX

Soome riigikohus võttis täna vastu otsuse, mis ütleb, et joobes olek ei tõenda vägistamisohvri abitust ehk teisisõnu ei tähenda joobes olekus vähenenud vastupanuvõime seda, et vägistamisohver oleks kaitsetu.

Riigikohus tühistas karistuse, mille apellatsioonikohus oli määranud ühele postiljonile trepikojas toimunud seksuaalühte eest. Varem oli Helsingi ringkonnakohus mehele määratud karistuse tühistanud, kuid apellatsioonikohus oli ta kaheks aastaks süüdi mõistnud.

Riigikohtu värske määrus ütleb, et postiljon Usman Khadimi kirjelduse järgi oli raskes joobes naine ise seksuaalühte algataja. Selle tõenduseks tõi mees asjaolu, et kohtumise ajal vahetasid nad kontaktandmeid ja lisasid teineteist Facebooki sõbraks.

Riigikohus ei seadnud kahtluse alla naise ütlusi selle kohta, et pärast restoranis käiku olnud ta nii purjus, et ei mäletanud varahommikul midagi trepikojas toimunud kohtumisest.

Mehe antud tunnistuste põhjal olevat tema kohtunud naisega korrusmaja õues, kus ta aitas naisel jõuda trepikotta. Seejärel jätkas postiljonina töötav mees oma tööd ja jagas teistes trepikodades lehti kastidesse. Kui ta jõudis järjega naise trepikotta, siis kohtusid nad uuesti.

Nende vestlus käis inglise keeles ning naine oli talle väitnud, et tuli baarist ning kaotas oma koduvõtme. Ta andis mehele oma telefoninumbri ning saatis mehe telefonilt endale Facebookis sõbrakutse. Hiljem võttis naine sõbrakutse vastu.

Korraga hakkas naine mehe väitel teda suudlema ja kallistama ning olukord viis kiire suguühteni. Järgmisel päeval võttis mees Facebookis naisega ühendust, sest oli toimunust hämmingus. Siis imestas ta ka selle üle, et naine ei mäletanud enda sõnul juhtunust midagi.

Riigikohus keskendus küsimusele, kas naine oli seaduse järgi suure joobe tõttu kaitsetu. Kohus otsustas, et mälukaotus alkoholijoobe tõttu ei tähenda seda, et inimene oleks võimetu ennast kaitsma või avaldama arvamust.

Facebookis ühenduse võtmine kinnitas kohtu hinnangul naise-poolset aktiivsust, sest ta pidi ise kirjutama mehe telefoni oma nime. Postiljoni kehva soome keele oskuse tõttu on see igati usutav. Need seigad toetasid riigikohtu järgi mehe ütlusi.

Facebooki sõnumites rääkis mees naisega avameelselt seksuaalühtest. «See ei toeta väidet, et ta oleks tegutsenud naise tahte vastaselt,» tõdes ülema astme kohus. Tundmatuga trepikojas seksimine on küll erandlik, kuid mitte võimatu. «Nagu teada, on alkoholil ka vastupanu vähendav mõju, kuid seda ei saa seaduse järgi pidada kaitsevõime vähenemist tõendava olukorrana.»

Riigikohus otsustas, et mehe versioon juhtunust on õige ning et ta ei ole naist vägistanud. Seetõttu tühistati ka tema karistus.

Tagasi üles