Kliimaktivist Thunberg ärgitas USA kongressi teadlasi kuulama

Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg (V) koos ameerika aktvistide Jamia Margolini (K) ja Vic Barrettiga (P) andmas ütlusi USA esindajatekoja välisasjade komisjoni Euroopa, Euraasia, energia ja keskkonna alamkomisjoni ning esindajatekoja kliimakriisikomisjoni ühisistungil.

FOTO: Robin Loznak / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Teismeeas kliimaaktivist Greta Thunberg viis eile oma võitluse kliimamuutuse vastu USA kongressi, kus ärgitas seadusandjaid, kellest mitmed on kliimasoojenemise skeptikud, astuma tõeliseid samme keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks.

16-aastase rootslasega liitusid teised noored aktivistid, kelle sõnul paneb tänapäeva poliitliidrite tegevusetus noori kahtlema nende kavatsustes.

Thunberg saabus Washingtoni eelmisel nädalal ning tema graafik on olnud tihe: protest Valge Maja ees, kohtumine Ladina-Ameerika pärismaalaste juhtidega ning kogunemine USA ülemkohtu trepil lastega, kes kaebasid valitsuse kohtusse kliima asjus tegevusetuna passimise eest.

Esmaspäeval kohtus ta endise presidendi Barack Obamaga ning sai ühenduse Amnesty International auhinna.

Kolmapäeval kahe esindajatekoja komisjoni ühisistungil osaledes rääkis Thunberg aupaklikult, kuid otsekoheselt.

«Ma ei taha, et te mind kuulaksid. Tahan, et kuulaksite teadlasi,» ütles ta pehmel häälel. Neiu sõnul tahtis ta, et tema avasõna oleks 2018. aasta ÜRO raport, mis ärgitas riike piirama üleilmset soojenemist 1,5 kraadiga Celsiuse järgi.

«Tahan, et te koonduksite teaduse seljataha ning tahan, et te astuksite tõeliseid samme.»

Kongress on olnud viimased aastad kliimamuutuse leevendamise küsimuses halvatud. President Donald Trump on avalikult kahelnud kliimamuutuse mõjudes ning tema vabariiklaste valitsus on tühistanud mitu Obama ajast pärit seadust, mille eesmärk oli vähendada tööstussaastet, puhastada USA veeteed ning kaitsta riigimaad.

Kuigi kongresmen Garret Graves tunnistas, et vaja on «agressiivset tegutsemist», siis rõhutas ta, et edasi liikumine faktide pinnalt on määravalt tähtis.

Tema ja teised vabariiklased rõhutasid ka Hiina rolli. Nende sõnul peab maailma suuruselt teise majandusega Hiina astuma omaenda heite piiramiseks äärmuslikke samme.

Peking sai Pariisi kliimaleppes tähise «kohatu», sest lepe lubab Hiinal suurendada oma heidet 2030. aastaks 50 protsendi võrra ajal, mil USA oma heidet piirab, lausus Graves.

Trumpi valitsus hülgas Pariisi kliimaleppe 2017. aastal.

Häbiväärne ja argpükslik

17-aastane Jamie Margolin, üks rühmituse Käes on Nulltund kaasasutaja, süüdistas USA seadusandjaid ühte heitmises firmadega, kaasa arvatud fossiilkütusetööstusega.

Noored aktivistid kongressi ees «palumas elamisväärset Maad ei peaks täitma teid uhkusega -- see peaks täitma teid häbiga», lausus ta.

Seadusandjad on veetnud lugematu arvu tunde lobistidega firmadest, kes «teenivad miljoneid dollareid minu põlvkonna tuleviku hävitamise pealt», lisas ta.

Margolis lisas seadusandjatele, et maailmas pole vabandust, mis lubaks neil jätta tegemata kõik endast olenev kliimamuutuse peatamiseks nende endi laste heaks.

«Kas te saate tõesti vaadata neil silma ja öelda: »Ei, sorri. Ma ei saanud midagi teha, set see riik seal ei teinud midagi.« See on häbiväärne ja argpükslik.»

Esindajate demokraadid nagu väliskomisjoni juht Eliot Engel kiitis Thunbergi ja tema kaasaktiviste. Seadusandjad «võlgnevad neile teha nüüd kõik mida suudame tagamaks, et maailm päästetakse», lisas ta.

Samas rõhutas ta, et kongressis «on niivõrd palju» neid, kes kliimateadust jätkuvalt eitavad.

Benji Becker, samuti ütlusi andnud 21-aastane konservatiivist blogija ja kliimaaktivist, saatis vabariiklastele sõnumi. «Kliima muutub» ning te peate embama selle lahendamiseks mõeldud mõistlikke lahendusi, rõhutas ta.

Tal oli ka sõnum Trumpile: «Kliimateadus on päris asi. See pole pettus... Ärgitan teid aktsepteerima kliimateadust sellisena nagu ta on ning tegutsema asjakohaselt.»

Saadikud küsisid Thunbergilt, kuidas nad saaksid noori paremini kliimaaktivismi kaasata.

«Lihtsalt rääkige neile tõtt» kliimateaduse kohta ja kliimamuutuse ohtude kohta, vastas ta.

«Peame neid teavitama ning hakkama kohtlema seda kriisi eksistentsiaalse hädaolukorrana nagu ta on,» lisas Thunberg. «Siis, arvan, saavad inimesed aru ja tahavad midagi ära teha.»

Tagasi üles