Põhja-Ameerika linnustik on kahanenud 50 aastaga veerandi võrra

Varblane, kelle liigikaaslasi on viimastel aastakümnetel Põhja-Ameerikas oluliselt vähemaks jäänud.

FOTO: SWNS / Scanpix

USA-s ja Kanadas on lindude arvukus kahanenud 1970. aastast alates 29 protsendi ehk ligi kolme miljardi võrra, ütlevad teadlased eile avaldatud raportis, mis osutab tõsisele ökoloogilisele kriisile.

Enim on kannatanud rohumaadel elavad linnud, sest koduks olevad aasad ja preeriad on asendunud põllumajandusmaaga. Põldude kasutatakse ka tiivuliste kahjuks üha enam taimekaitsevahendeid, mis mõjutavad kogu toiduahelat.

Kahanema on aga hakanud ka mitmekesisemaid elupaiku kasutavate metsalindude arv.

«Sama asi juhtub kogu maailmas. Põllumajanduse intensiivistumine ja maakasutuse muutused avaldavad srvet linnupopulatsioonidele,» ütles Cornelli ülikooli ornitoloog Ken Rosenberg, kes on ajakirjas Science ilmunud artikli üks juhtautoritest.

«Me näeme praegu silmapiirini ulatuvaid maisi- ja teiste teraviljade põlde. Kõik on saneeritud ja mehhaniseeritud, enam pole kohta lindudele, faunale ega loodusele.»

Üle 90 protsendi kaost tuleb 12 liigi arvelt, nende hulgas on varblased, lehelinnud, rästad ja vindid.

Samasugust lindude arvukuse kahanemist on täheldatud ka mujal. Näiteks on Prantsusmaal teadlaste hinnangul langenud rohumaadel elavate lindude arv 1989.-2017. aastal 30 protsenti.

Tagasi üles