ENPA liige arutas Tšetšeenias seksuaalvähemuste tagakiusamist

Saksa sotsiaaldemokraat Frank Schwabe tõstatas teema nii kohtumistel Tšetšeenia pealinnas Groznõis kui ka Moskvas.

FOTO: Christian Spicker / imago images / Christian Spicker/ Scanpix

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) liige tõstatas harvaesineval visiidil Tšetšeeniasse homoseksuaalide tagakiusamise Venemaa koosseisu kuuluvas autonoomses vabariigis.

Saksa sotsiaaldemokraat Frank Schwabe tõstatas teema nii kohtumistel Tšetšeenia pealinnas Groznõis kui ka Moskvas. 

«On väga tõsist informatsiooni rikkumistest naiste ja seksuaalvähemuste vastu ning ebaseaduslikest kinnipidamistest,» lausus ENPA liige AFP-le. 

«Me ei saa seda aktsepteerida,» lisas ta. 

Plaanitud kohtumist Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõroviga siiski ei aset ei leidnud, kuid Schwabe nimetas Vene vabariigis peetud kohtumisi «tähtsaks märgiks dialoogi taastamisest». 

See oli esimene ENPA delegatsiooni visiit Venemaale pärast selle delegatsiooni õiguste taastamist assambleel juunis ning esimene taoline visiit Tšetšeeniasse viimase üheksa aasta jooksul. 

Schwabe kontrollis visiidil algselt 2017. aastal levima hakanud teateid homoseksuaalsete meeste piinamisest Tšetšeenia õiguskaitseametkondade poolt. 

Vene seksuaalvähemuste õiguste ühendused teatasid tänavu jaanuaris uuest homoseksuaalide vastasest puhastuse lainest. 

Kadõrov lükkas enne Schwabe visiiti need teated väljamõeldistena tagasi. «Siin abielluvad mehed naistega ja naised meestega. See oli niimoodi tuhandeid aastaid ja jääb igavesti nõnda, öelgu Lääs meile mida tahes,» kirjutas ta Instagramis. 

Tšetšeenia ametnikud kordasid kohtumistel Schwabega oma liidri seisukohta. «Nad väitsid, et Tšetšeenias LGBT kogukonda ei ole, mistõttu ei saa ka olla mingit nendevastast vägivalda,» ütles Saksa sotsiaaldemokraat telefoniusutluses AFP-le.  

Schwabel ei ole enda sõnul muljet, et Vene keskvõimud teeksid piisavalt Tšetšeenias aset leidvate inimõiguste rikkumistega tegelemiseks. 

«Moskva allkirjastas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja tal on kohustus täita reegleid kogu oma territooriumil,» ütles ENPA liige, tervitades samas võimude valmisolekut selliseid keerulisi teemasid arutada. 

Tšetšeeniat laastasid 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel kaks separatistlikku sõda.

Kadõrov valitseb vabariiki alates 2007. aastast raudse rusikaga ning inimõigusorganisatsionid on süüdistanud teda Tšetšeenia enda isiklikuks valduseks muutmises. 

Tagasi üles