Šveitslased korraldavad matuserongkäigu kadunud liustikule

Pizoli liustik Šveitsis.

FOTO: AFP / Scanpix

Kümned inimesed suunduvad täna matuserongkäigus üles mäkke, et mälestada Alpide liustikku, millele sai saatuslikuks kliimamuutus.

«Pizol on kaotanud nii palju oma ainest, et teaduslikust vaatepunktist ei ole ta enam liustik,» ütles Šveitsi kliimakaitseühingu liige Alessandra Degiacomi.

Matuserongkäigu korraldajate sõnul oodatakse umbes 100 inimest, kes võtavad teekonna ette samal ajal, kui New Yorgis on tulnud kokku noorte kliimatippkohtumine ja ÜRO peasekretäri António Guterrese eestvõttel algab homme konverents, kus 60 maailma riigi liidrid teevad teatavaks oma maa kasvuhoonegaaside kärpimise plaanid.

Musta riietunud leinajad lähevad matuserongkäigus Kirde-Šveitsis asuva Pizoli jalamile. Kiiresti sulav liustik asub Liechtensteini ja Austria piiri lähedal 2700 meetri kõrgusel.

Ühe Alpide enim uuritud liustiku mälestuseks peavad kõne kaplan ja mitu teadlast. Kõlavad alpisarved ja asetatakse pärgi. 

Šveitslased võtsid eeskuju Islandilt, kus augustis asetati suure tseremooniaga pronkstahvel esimese kliimamuutusele kaotatud liustiku - Okjökulli mälestuseks.

Šveitsis ei ole aga erinevalt Islandist tegu kaugeltki esimese ärasulanud liustikuga.

Zürichi ETH tehnikaülikooli glatsioloogi Matthias Hussi sõnul on alates 1850. aastast täielikult kadunud 500 Šveitsi liustikku, neist 50 on olnud nimega liustikud.

Pizol on kadunutest esimene, mida on väga põhjalikult uuritud. Esimesed vaatlusandmed pärinevad 1893. aastast ja pilt on troostitu.

Liustk on kaotanud 80-90 protsenti mahust pärast 2006. aastat ja on Hussi sõnul nüüd vaid kahe jalgpalliväljaku suurune.

Alpides on umbes 4000 liustikku, kuid Huss ja teised ETH teadlased hoiatasid hiljuti, et 90 protsenti neist võib olla sajandi lõpuks kadunud, kui kasvuhoonegaaside emissiooni ei suudeta piirata.

Tagasi üles