Nelja ELi riigi siseministrid arutavad Maltal uut põgenike jagamise süsteemi

Vahemerelt päästetud paadipõgenikud astumas 21. septembril Malta sõjaväe patrull-laevalt kaile.

FOTO: Darrin Zammit Lupi / Reuters / Scanpix

Nelja Euroopa Liidu liikmesriigi siseministrid kohtuvad täna Maltal ja üritavad leida uut süsteemi, mis jagaks Vahemerel päästetud paadipõgenikud riikide vahel automaatselt.

Prantsuse, Saksa, Itaalia ja Malta ministrid loodavad tuua lõpu pikkadele läbirääkimistele, mille pidamise ajal on paadipõgenikud pidanud vahel nädalaid merel ootama. Kõnelustel osaleb ka Euroopa rändevolinik Dimitris Avramopoulos ja ELi eesistujariigi Soome siseminister.

Automaatses jaotamissüsteemis nähakse ajutist lahendust ajani, mil praegune nn Dublini menetlus ümber tehakse. Praeguse süsteemi kriitikud ütlevad, et see seab ebaõiglase koorma niinimetatud rinderiikidele nagu Itaalia, Malta, Kreeka ja Hispaania.

Itaalia uus Euroopa-meelne valitsus üritab kiirelt liikuda edasi endise paremäärmusliku siseministri Matteo Salvini käremeelsest põgenikepoliitikast, mis sulges Itaalia sadamad põgenikke päästnud laevadele. Edukas ELi-ülene pagulaslepe oleks hoop Salvinile, sest näitab, et koostöö on vastandumisest kasulikum.

Itaalia peaminister Giuseppe Conte ja Prantsuse president Emmanuel Macron ärgitasid läinud nädalal kohtudes reformima Euroopa praegust põgenikepoliitikat. Nende arvates tuleks põgenike vastuvõtmisest keelduvaid riike trahvida.

Märgina sellest, kuidas asjad viimastel nädalatel muutunud on, lasi Itaalia pühapäeval Messinas maabuda põgenike päästelaeval Ocean Viking, mis kandis 182 merelt päästetud inimest.

Itaalia otsus «tegi lõpu viis päeva kestnud asjatule kannatusele», teatasid heategevused SOS Méditerranée ja Piirideta Arstid, millele laev kuulub.

«On vastuvõetamatu, et inimesed, kes on elanud üle selle väga ohtliku mereületuse... jäävad enne pelgupaiga leidmist päevadeks ja vahel nädalateks merele lõksu,» ütles laeva otsimis- ja päästemissioonide koordinaator Nicola Stalla. «On pakiline, et jõutaks Euroopa leppeni, mis paneb neile korduvatele vastasseisudele punkti,» lisas ta.

Mitteametlikul välis- ja siseministrite kohtumisel juunis leppisid 15 riiki kokku Euroopa solidaarsusmehhanismi loomises. Selles lubasid aktiivselt osaleda Horvaatia, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Saksamaa, Leedu, Luksemburg ja Portugal.

Esmaspäevasel kohtumisel Maltal üritatakse otsustada, kuhu päästetud põgenikke ümber asustada ja kas see kataks ainult sõja ja tagasikiusu eest pagejaid või ka majandusmigrante.

Prantsusmaa ja Saksamaa on seni teadaolevalt valmis võtma 25 protsenti Vahemerelt päästetud põgenikest. Itaalia võib vastu võtta 10 protsenti uutest saabujatest.

Vahemere kaudu Euroopasse jõudvate põgenike hulk on paari aastaga järsult vähenenud. ÜRO pagulasameti andmeil saabus mullu 115 000 põgenikku. 2017. aastal oli neid 170 000 ja 2015. aastal üle miljoni.

Malta siseminister Michael Farrugia kurtis pühapäeval, et Euroopas napib rände vallas solidaarsust.

«Kui see ei muutu, siis ma ei näe, kuidas migratsiooni küsimus lahendatakse,» ütles ta väljaandele Times of Malta. «Kahjuks näen seda muutumas tulevatel aastatel liikmesriike lõhestavaks küsimuseks.»

Tagasi üles