Kliimamured suurendavad Austria valimistel roheliste toetust

Kliimaaktivistid 22. septembril Austria pealinnas Viinis loodusparki läbiva raudteetunneli ehitamise vastu meelt avaldamas. Protestiaktsioonil osales ka roheliste poliitik Lukas Hammer (vasakult teine).

FOTO: AFP / Scanpix

«Kiirteetunnel rahvuspargi alla?» küsib Austria roheliste kandidaat Lukas Hammer pühapäevaste parlamendivalimiste eelsel kihutuskoosolekul Viini lähedal ja nimetab seda «eilseks lahenduseks».

Rohelised loodavad kasutada ära valijate üha kasvavat muret kliimamuutuse pärast ja teha tagasi eelmiste valimiste kaotus, mis jättis nad parlamendist välja.

Kui rohelised ei suutnud 2017. aastal Austria parlamenti pääsuks vajalikku nelja protsendi künnist ületada, siis praegu on nende toetus arvamusküsitluste põhjal 11-13 protsenti.

Rohelistel on isegi väike võimalus valitsusse pääseda, kui konservatiivne Rahvapartei (ÖVP), kellele ennustatakse enim hääli, tahab nendega koalitsiooni moodustada.

Endise kantsleri ja välisministri Sebastian Kurzi ÖVP juhtis alates 2017. aasta detsembrist koalitsiooni paremäärmusliku Vabadusparteiga (FPÖ), kuid tänavu mais sattusid nad korruptsiooniskandaali, mis kukutas valitsuse ja viis ennetähtaegsete valimisteni.

Roheliste sõnul ei ole nende sõnum muutunud, küll aga olukord.

Austrias nagu mujalgi Euroopas oli sel ja eelmisel aastal rekordpalav suvi, käima läks kooliõpilaste protestiliikumine «Reeded tuleviku nimel». Alarmeerivad raportid hoiatavad kliimamuutuse tagajärgede eest ka 8,8 miljoni elanikuga alpiriiki Austriat.

«Meil on täpselt sama kõne mis 2017. aastal,» ütles Viini linnavolikogu rohelist liige Thomas Müller.

Roheliste erakonna moodustasid 1986. aastal aktivistid, kes protestisid tuumaelektrijaama ehituse ja Doonau hüdroelektrijaama vastu.

Valijad on asetanud seekordsetel valimistel kliimamuutuse murede reas esikohale, 2017. aastal pakkus enim kõneainet migratsioon.

Ka teised erakonnad on püüdnud kiiresti reele hüpata ning kuulutanud võitluse kliimamuutuse vastu oma prioriteediks, ehkki paremäärmusliku FPÖ liider sõidab endiselt eralennukiga ja taristuminister tabati hiljuti kiirteel autoga kiirust ületamast.

Austria on mitmes valdkonnas esirinnas, näiteks moodustab taastuvenergia riigi energiatarbimisest 32,6 protsenti, mis on kaks korda rohkem kui Euroopa Liidu keskmine.

Kasvuhoonegaaside emissiooni ei ole aga suudetud vähendada. Austria oli aastatel 1990-2017 koos veel viie Euroopa Liidu liikmega nende hulgas, kelle emissioon kasvas, samas kui ühenduses tervikuna langes see 22 protsenti.

Austria keskkonnaministeeriumi andmetel kasvas ainuüksi transpordisektoris sel ajavahemikul emissioon 71 protsendi võrra.

Kliimaekspert Johannes Wahlmülleri sõnul on süüdi autod ja veokid.

Austrias kui jõukas riigis sõidetakse palju autoga ning kaupade ja inimeste liikumine on tihe. Kaheksast riigist ümbritsetuna on Austria ka Euroopas tähtis teede ristumiskoht.

Samalaadse elatustaseme ja majanduskasvuga riigid nagu näiteks Rootsi on suutnud viimase 20 aasta jooksul emissiooni tunduvalt vähendada, mis kliimaekspertide sõnul näitab Austria tegemata tööd.

Riigil, mille president Alexander Van der Bellen on endine roheliste liider, ei pruugi isegi õnnestuda rahvusvahelise kliimaleppe 2020. ja 2030. aasta eesmärke täita.

Roheliste ja süsinikumaksu vastustava Kurzi vaheline koalitsioon nõuaks ekskantsleri parteilt tõsist suunamuutust, ütles keskkonnaaktivist Dominic Rein.

Kurzi meeskonna väitel on ekskantsler liidust rohelistega isiklikult huvitatud, ehkki tunnistab, et ühisosa leidmine ei ole lihtne.

Viinis kavandatakse 19-kilomeetrist kiirteetunnelit, mis kulgeb osaliselt Lobau rahvuspargi alt. Roheliste sõnul on Lobau ainus rahvuspark Euroopa pealinna südames.

«Me ei saa keset kliimakriisi endale selliseid projekte lubada,» ütles parlamenti kandideeriv 36-aastane Hammer.

«Ehitada kiirtee liiklusummikute kaotamiseks on asi, mida tehti 70. aastatel, me peame sellisest lähenemisest kiiresti ja täielikult loobuma,» sõnas roheliste poliitik. 

Tagasi üles