Demokraadid valmistuvad Trumpi tagandamiseks

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.

FOTO: Bryan Smith / ZUMAPRESS.com / Scanpix

USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas eile, et liigutakse edasi ametliku juurdluse alustamisega president Donald Trumpi tagandamiseks.

Nancy Pelosi.

FOTO: Drew Angerer / AFP / Scanpix

«President tuleb võtta vastutusele. Keegi ei seisa seadusest kõrgemal,» ütles Pelosi, tehes teatavaks käigu, mis on esimene samm keerulises protsessis, mille võimalused Trump ametist kõrvaldada on väiksed, sest senatis on enamus vabariiklastel. 

«Trumpi presidentuuri teod on paljastanud väärituid fakte sellest, et president on reetnud oma ametivande, meie riikliku julgeoleku ja valimiste aususe,» ütles Pelosi Washingtonis pressikonverentsil. 

«Seetõttu teatan täna, et esindajatekoda liigub ametliku tagandamisjuurdlusega edasi,» sõnas spiiker, kelle demokraatidel on esindajatekojas enamus.  

Pelosi ja teised demokraatide liidrid on ametliku tagandamisjuurdluse alustamisega viivitanud juba kuid, soovides keskenduda järgmisel aastal ees seisvale valimisvõitlusele, kuid rabav paljastus sellest, et Trump võis siduda julgeolekuabi eraldamise Ukrainale abiga demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Joe Bideni mustamiseks, ning parteiliikmete seas suurenev toetus tagandamisele on toonud olukorda muutuse.  

Trump on tunnistanud, et arutas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Joe Bidenit ja tema Ukraina riiklikus gaasifirmas Naftogaz töötanud poega Hunter Bidenit, kuid on eitanud julgeolekuabi sidumist nõudmisega, et Ukraina võimud uuriksid Bidenite väidetavat korruptsiooni. 

Esindajatekoja demokraatide kontrolli all olev õiguskomitee kiitis juba paar nädalat tagasi heaks uued protseduurid, mis lubavad komitee liikmetel nõuda Valgelt Majalt rohkem dokumente ja tunnistusi, kuulutades esimest korda, et presidendi suhtes algatatud juurdlus keskendub tagandamisele.

Trump suhtus eile üsnagi muretult informatsiooni, et demokraadid kavatsevad alustada uurimismenetlust tema ametist tagandamiseks.

Trumpi hinnangul aitab see vaid kaasa tema tagasivalimisele.

«Kui nad teevad seda, siis kõik on öelnud, et see on mulle valimistel vaid positiivne,» ütles Trump ÜRO kohtumiste kõrvalt ajakirjanikele.

«See on järjekordne nõiajahi praht,» kirjutas president pärast esindajatekoja spiikri sõnavõttu.

Biden teatas varem, et toetab Trumpi tagandamist, kui riigipea keeldub koostööst kongressi uurimistega, mis käsitlevad Ukraina survestamist ja riigipea teisi skandaale.

«Ta kavatseb ärgitada Trumpi täitma kõik Kongressi praegused, õiguspärased infopalved - Ukraina asjus ja teistes uurimistes. Ja kui Trump seda ei tee, siis pole Kongressil muud valikut kui alustada tagandamise menetlust,» teatas Bideni kampaania.

Kui Trump survestas Zelenskõid uurima rivaali Bidenit poliitilise kasu nimel, siis on see põhjus alustada kongressis presidendi tagandamise protsessi, ütlesid esmaspäeval seitse demokraadist seadusandjat.

Kongresmenid ütlesid lehes Washington Post avaldatud ühisartiklis, et ei jõudnud selle järelduseni kergekäeliselt.

Seitse tsentristlikku seadusandjat - Gil Cisneros, Jason Crow, Chrissy Houlahan, Elaine Luria, Mikie Sherrill, Elissa Slotkin ja Abigail Spanberger - teenisid varem sõjaväes või töötasid riikliku julgeoleku vallas. Nad esindavad suuresti osariike, kus Trump on populaarne, kuid valijad jagunevad erakondlikult poolehoiult umbes pooleks.

Trumpi sõnul ei teinud ta midagi Zelenskõiga Bidenit arutades midagi valesti.

President teatas teisipäeval, et annab loa telefonivestluse avaldamiseks Ukraina riigipeaga. «Saate näha, et tegemist oli väga sõbraliku ja täiesti asjakohase kõnega,» kirjutas Trump suhtlusvõrgustikus Twitter.

Kuidas ametist tagandamine toimub?

Ameerika Ühendriikides saab Kongress ametist tagandada presidendi, asepresidendi ja teised kõrged ametnikud, kui kõnealused inimesed mõistetakse süüdi reetmises, korruptsioonis või teistes kuritegudes või süütegudes.

Seega on presidendi ametist tagandamiseks vaja esitada konkreetsed süüdistused, täpselt nii, nagu kohtusse hagi esitades.

Ametist tagandamise õigus on Kongressi esindajatekojal ja kui enamus esindajatekoja 435 liikmest hääletab tagandamisprotsessi algatamise poolt. Pärast seda otsustab Kongressi senat, kas esindajatekoja esitatud süüdistused on tagandamiseks piisavad.

Ühendriikide ajaloos on algatatud tagandamisprotsess kahe presidendi suhtes - Andrew Johnsoni ja Bill Clintoni. Senat ei toetanud kummalgi juhul presidendi ametiaja lõpetamist.

President Richard Nixon astus 1974. aastal ametist tagasi, et tagandamisprotsessi vältida.

Trumpi tagandamise õnnestumine on ebatõenäoline, sest senatis on enamus vabariiklastel ehk Trumpi koduparteil.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles