/nginx/o/2019/09/25/12592352t1hadd4.jpg)
Lõuna-Korea president Moon Jae-in tegi teisipäeval ettepaneku rahvusvahelise rahutsooni loomiseks Korea poolsaare lõhestatuse sümboli ehk Lõuna- ja Põhja-Koread lahutava demilitariseeritud tsooni asemel.
Lõuna-Korea president tegi ettepaneku luua kahe Korea vahel rahutsoon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasaktsentristist Lõuna-Korea riigipea, kelle diplomaatia tegi võimalikuks ajaloolised kohtumised USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni vahel, esitas külma sõja viimasest rajajoonest roosilise tulevikunägemuse ÜRO Peaassambleel peetud kõnes.
Moon palus rahvusvahelisel kogukonnal pühenduda kaht Koread üle 60 aasta eraldanud 250 kilomeetri pikkuse ja nelja kilomeetri laiuse demilitariseeritud tsooni ümbernimetamisele rahvusvaheliseks rahutsooniks.
Tema sõnul pakuks rahutsoon Kimile uue stiimuli tuumarelvadest loobumiseks, mille üle on Põhja-Korea ja Ühendriigid pidanud üle aasta erineva hooga käinud läbirääkimisi.
«Rahvusvahelise rahutsooni loomine annab Põhja-Koreale institutsionaalse ja realistliku julgeolekutagatise,» ütles Lõuna-Korea president. «Samal ajal saavutab Lõuna-Korea püsiva rahu.»
Moon avaldas lootust, et rahutsoonis hakkavad tegutsema konfliktide lahendamisele ja keskkonnale pühendunud ÜRO agentuurid ja sellest saab ühel päeval ÜRO kultuuriorganisatsiooni UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud paik.
«Sellest võib saada rahvusvaheline rahutsoon nii nime kui ka sisu poolest,» lisas ta.
Lõuna-Korea president märkis, et hoolimata suurest sõjalisest kohalolekust demilitariseeritud tsooni (DMZ) kummaski pooles, on ala «paradoksaalsel moel muutunud puutumata ökoloogiliseks aardelaekaks».
«Kui Korea poolsaart lõhestav DMZ muudetakse rahutsooniks, muutub poolsaar sildriigiks, mis ühendab maailmajagu ja ookeani ning edendab rahu ja õitsengut,» ütles riigipea.
Moon möönis selle visiooni teostamisega seotud suuri väljakutseid, mille seas oleks hinnanguliselt 380 000 miini eemaldamine DMZ-ist, kuid ütles, et rahuettepanek hoogustaks kahtlemata demineerimisjõupingutusi.
Lõuna-Korea president ütles ka, et on rääkinud Põhja-Korea liidriga kogu poolsaart katva raudteevõrgu taastamisest, mis katkes aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõjaga.
Mooni optimismist hoolimata ei ole Põhja-Korea astunud konkreetseid samme oma tuumaprogrammi lõpetamiseks ning on jätkanud lühimaarakettide väljatulistamist, valmistades sellega eriti suurt muret Jaapanile.
Trump on sellest hoolimata kinnitanud, et talle meeldib Kim ja ta usaldab teda, ja öelnud, et Põhja-Korea liider on kirjutanud talle «ilusaid» kirju, muuhulgas ka tema sünnipäevaks.
Põhja-Korea on väljendanud valmisolekut jätkata kuu lõpus Ühendriikidega töötasandi tuumaläbirääkimisi tingimusel, et Washington tuleb kõnelustele Pyongyangi rahuldavate ettepanekutega.
Teisipäeval samuti ÜRO Peaassambleel kõne pidanud Trump kutsus Põhja-Koread tuumarelvadest loobuma ning ülistas oma «julget diplomaatiat».
«Ameerika teab, et ehkki igaüks saab alustada sõda, valivad rahu ainult kõige vapramad,» ütles USA president.
Trump kohtus Mooniga esmaspäeval ja ütles kohtumise kõrvalt ajakirjanikele, et ei kaalu Põhja-Koreale lisasurve avaldamist. «Selleks pole mingit põhjust. Ma ütlen seda: kui ma ei oleks president, arvan, et te oleksite Põhja-Koreaga sõjas,» ütles Ühendriikide riigipea.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles teisipäeval kõnes peaassambleele, et tervitaks Trumpi ja Kimi uut kohtumist, mis keskenduks «ebakindlale» olukorrale Korea poolsaarel.