ÜRO raport: merede veetase tõuseb 2,5 korda kiiremini kui 20. sajandil

Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) esimees Hoesung Lee kolmapäeval Monacos nõukogu ookeani- ja krüosfääri raportit tutvustamas.

FOTO: Eric Gaillard/Reuters/Scanpix

Maailmamere veetase tõuseb peamiselt jää sulamise tõttu alates 2005. aastast 2,5 korda kiiremini kui 20. sajandil ja selle tempo neljakordistub 2100. aastaks, kui süsihappegaasi emissioon praeguses mahus jätkub, hoiatab ÜRO kolmapäeval avaldatud raportis.

Kui inimkond suudab hoida maakera temperatuuri tõusu alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes, nagu näeb ette Pariisi kliimalepe, stabiliseerib see tõusu praegusest tasemest umbes meetri jagu kõrgemal, öeldakse Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ookeaniraporti kokkuvõttes.

Tammide ja vallidega on võimalik järgmise 80 aasta jooksul end meretaseme tõusu ja tormide eest kaitsta, kuid see maksab miljardeid dollareid aastas, tõdevad raporti koostajad.

New Yorgi ja Amsterdami kaitseks sobivatest inseneritöö saavutustest ei pruugi aga olla kasu hiigelterritooriumil laiuvate deltalinnade ja arenguriikide maapiirkondade kaitseks.

Raportis osutatakse ka, et kliimamuutuse tõttu on troopilised tormid varasemast suuremad ja tugevamad ning nende võimsus kasvab lähikümnenditel isegi siis, kui suudetakse hoida maakera soojenemine alla 2 C.

Orkaanide, taifuunide ja tsüklonite koguarv ei tarvitse kasvada, kuid suureneb nende osakaal, mis saavutavad 4. või 5. kategooria võimsuse.

Aastaks 2050 kogevad rannikul asuvad megalinnad ja väiksed saareriigid «sajandi ilmakatastroofe» igal aastal sõltumata sellest, kas kasvuhoonegaaside emissiooni suudetakse kärpida.

Sajandi keskpaigaks elab üle miljardi inimese piirkondades, mida laastavad tormid, ulatuslikud tulvad ja muud ookeanide veetaseme tõusust tingitud äärmuslikud ilmanähtused.

Ligikaudu 7000 eelretsenseeritud uurimistööl põhinev raport on kainestav meeldetuletus, et fossiilkütuste põletamisest põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioon toob maakerale kasvuhoonekliima, mis kõigile liikidele elamiseks ei sobi.

Samas hoiatatakse selgemalt kui kunagi varem, et tuleb leida lahendusi muutuste puhuks, mida enam vältida ei saa.

Mõnede saareriikide ja rannikulinnade jaoks tähendab see peaaegu kindlasti vajadust leida endale uus elukoht.

«Isegi kui meil õnnestub maakera soojenemist piirata, jätkuvad ookeanides endiselt suured muutused,» ütles Prantsuse klimatoloog, IPCC kaasesimees ning Kliima- ja Keskkonnateaduste Laboratooriumi teadlane Valérie Masson-Delmotte.

«Aga see annab meile vähemasti natuke aega nii tulevasteks mõjudeks kui kohanemiseks,» lisas ta.

Kolmapäeval avaldatu on kokkuvõte 900-leheküljelisest ÜRO raportist, mis on neljas vähem kui aasta jooksul. Eelmised on käsitlenud maakera soojenemise peatamist 1,5 C, loodusrikkuse kahanemist ning maakasutust ja ülemaailmset toidusüsteemi.

Kõigis neljas jõutakse järeldusele, et inimkond peab oma tootmise, jaotamise ja tarbimise ümber korraldama.

Ookeanid neelavad neljandiku inimtekkelisest CO2 ja talletavad üle 90 protsendi kasvuhoonegaasidest, hoides nii planeedi elamiskõlblikuna. Kuid selle hind on kõrge, hoiatab raport.

Mered on muutunud happeliseks, mis kahandab nende võimet CO2 vastu võta;, soojem veepind on suurendanud troopiliste tormide ulatust ja võimsust; kuumalained meres hävitavad korallrahusid, mis ilmselt seda sajandit üle ei ela.

Kõige ähvardavam on aga liustike ning Gröönimaa ja Antarktika mandrijää sulamine, mis toob kaasa merede veetaseme tõusu.

«Emissioonistsenaariumidest olenemata seisame silmitsi kõrgema meretasemega maailmaga,» ütleb raporti kaasautor, Uus-Meremaa Massey ülikooli professor Bruce Glavovic.

«Katastroofiliste probleemide tekkeks ei pea meretase kuigi palju tõusma,» lisab ta. 

IPCC reeglite järgi peavad kliimaraporti otsustajatele mõeldud 30-leheküljelise kokkuvõtte heaks kiitma kõik 195 riiki.

Saudi Araabia ei nõustunud aga rutiinse viitega 2018. aasta oktoobrikuisele IPCC raportile võimalustest piirata maakera kliima soojenemist 1,5 kraadiga Celsiuse järgi.

Tema vastuseisu tõttu läks Monacos peetud viiepäevane koosolek üle aja ja lõpptekstist jäi välja lõik, milles öeldakse, et inimkonna «süsinikueelarve» - CO2 kogus, mille võib õhku paisata temperatuuripiiri ületamata - on 1,5 C puhul vaid kaheksa aastat.

Praeguseks on maakera temperatuur tõusnud tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes 1 C.

Tagasi üles