Tellijale
Soome hävituslennukite hanke tulemus näitab riigi suhet NATOga (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome ajaloo suurimas relvahankes ehk HX-hävituslennukite hankes algab sügisel lõpuspurt.
Soome kaitseministeerium saadab varsti hankes osalevatele ettevõtetele täiendavad hankekutsed 64-st uuest multifunktsionaalsest hävituslennukist.
Hind täpsustatakse aasta lõpuks. On aga teada, et hanke lõppmaksumus on vahemikus 7-10 miljardit eurot. Lõplik hind on palju suurem kui eelmise, 1990ndatel tehtud hävitajalennukite hanke puhul.
Lennukite müügihinnale lisandub ka sadade miljonite eurode väärtuses kasutuskulusid.
Hankes on pakkumisel 5 hävituslennuki mudelit. Prantsusmaa Rafale, Üle-Euroopalise koostöö tulemusel valminud Eurofighter Typhoon, Rootsi Gripen-E ning USA F/A-18 Super Hornet ja F-35.
/nginx/o/2019/09/25/12595893t1h1301.jpg)
Uus lennukimudel asendab praegused F-18 Hornetid, mis hangiti 1990ndate algul.
Kaitseministeerium on kulisside taga pidanud lennukitootjatega tõsiseid vestlusi. Tegemist on tähtsa otsusega, kuna hävituslennukeid plaanitakse töös hoida järgnevad 30-40 aastat.
Lepingu sõlmimist raskendab ka muu kui raha. Osa asjatundjaid ja poliitikuid peab otsust rohkem poliitiliseks kui tehniliseks.
Vasakliidust tõuseb kriitikat
Soome maksumaksjatel on nõrk arusaam hävituslennukite hinnast, kuigi otsus peaks tehtama juba paari aasta jooksul. Teisalt on ostuhind ükskõik mis 7 ja 10 miljardi euro vahel. Vasakliidu parlamendisaadiku Markus Mustajärvi on selline umbkaudne eelarve vale.
«Kui mõnes muu hanke maksumuses oleks algfaasis kolme miljardi euro suurune vahe tekitaks see suurt pahameelt, et kui vastutustundetu sellise hanke koostamine on», ütles Mustajärvi.
Küsimus ei ole ka ainult rahas. Paljud näevad Soome hävituslennukite hankes signaali Soome suhtele NATOga. Valikus on Rootsi stiilis neutraalsus, praeguse liini jätkamine kui ka selge samm täisliikmelisuse suunas.
Vasakliit avaldas juba 2017. aastal arvamust, et näeb Soome tulevikku kaitsekoostöös Rootsiga. Nad ei ole otseselt nõudnud lennukite ostmist Rootsist, kuid eelmisel aastal väljendas sellist arvamust Vasakliidu presidendikandidaat Merja Kyllönen.
Augustis avaldas Vasakliidu parlamendisaadik Johannes Yrttiaho, et miljardite eurode suunamine hävituslennukite hankesse on mõttetu ja kasutu Venemaa ärritamine. Yrttiaho oli arvamusel, et hankega viiakse Soome NATOsse.
/nginx/o/2019/09/25/12595890t1h43ec.jpg)
Ka Mustajärvi pooldab hävitajate ostmist Rootsist. Tema hinnangul teeb see hanke võimalikult odavaks tööstusliku koostöö abil. Tema sõnul on Gripenite ostmiseks ka muid põhjuseid.
«See ei ole saladus, et Vasakliit ja mina tahame tõsta Rootsi valiku ameeriklaste kõrvale», ütles Mustajärvi. «See oleks julgeolekupoliitiliselt neutraalne ning võimaldaks tööstuslikku koostööd Rootsiga.»
Mustajärvi ütleb, et tema hävituslennukite hanke suunas tehtud kriitilised sõnavõtud on väga populaarsed Vasakliidu parlamendifraktsioonis.
Soome kaitseministri Antti Kaikkonen ei usu aga sellesse, et Vasakliidu poliitikud teevad mingisuguse «punase ülestõusu». Ta on kindel, et valitsuse read püsivad ühtsed, kui valik aastal 2021 tehakse.
«Kui tahetakse seisukohta võtta, võiks olla arukust võtta see seisukoht pisut hiljem», ütles Kaikkonen.
Odavat ja head lennukit ei ole
Ameerika Ühendriikides tegutseva lennunduse uurimiskeskuse Teal Group juht ja hävituslennukiteekspert Richard Aboulafia ütles intervjuus YLEle, et lennukid lähevad iga aastaga kallimaks.
«Kui Soome ostis omal ajalt Hornetid oli hind praeguses rahas kuskil 40 miljonit dollarit», ütles Aboulafia. «F-35 hind on tänapäeval kahekordne ning Super Horneti hind 60 miljonit dollarit.»
Aboulafia sõnul võib hind kahekordistuda, kui võtta arvesse sensorid, relvad, koolitus ja muu, rääkimata jooksvatest kuludest.
Lennumasinate hinda tõstavad jätkuvalt kasvav nõudmine ning üha arenenum tehnoloogia. Aboulafia hindas, et tänapäeval müüakse maailmas aastas hävituslennukeid umbes 15-20 miljardi dollari väärtuses, kuid järgmisel kümnendil võib see summa kahekordistuda.
Ka Londonis paikneva International Institute for Strategic Studies uurimiskeskuse sõjalennunduse vanemanalüütik Douglas Barrie purustab unelmad odavast hävitajast.
«Odavat ja head hävituslennukit ei ole», ütleb Barrie. «Peab ostma lennuki, mis täidab riiklikud nõuded või siis on nõuded vaja täita mingisugusel muul viisil.»
/nginx/o/2019/09/25/12595885t1h4fda.jpg)
Barrie hindas, et Gripen ja Super Hornet on odavamas otsas ning Rafale, Eurofighter ja F-35 kallimas. Kuid ükski pole põhimõtteliselt odavam kui teised.
Hinda võib palju mõjutada ka see, et mida lennuki valmistajariigis tulevikus juhtub.
Olukord võib muutuda üllataval viisil
Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania on alustanud uue hävituslennuki väljatöötamisega. Projekti puhul kasutatakse vaid lühendatud terminit FCAS (Future Combat Air System ehk tuleviku õhuvõitlusesüsteem). Uus lennumasin peaks asendama Prantsuse Rafale ja üleuroopalise Eurofighter Typhooni juba paarikümne aasta jooksul.
Suurbritannia ja Itaalia plaanivad aga välja töötada uue Tempest nimelise hävituslennuki, millega plaanitakse samuti asendada Eurofighter. Ka Rootsi on selle hankes kaasas, kuigi ei ole veel projektis kuigi aktiivne.
Uusi hävituslennukeid arendavad välja just need maad, mis pakuvad Soomele oma praegust toodangut – Rafalet, Eurofighterit ja Gripenit.
On võimalus, et Soomele müüakse hävituslennuk, mida ei uuendata piisavalt kaua. See tekitaks Soomele aga halva olukorra, kuna lennukitele vajatakse pikale perioodile elutsükli uuendusi. Nende puhul kasutatakse nimetust Mid-Life upgrade. Uuendused on eriti kallid ja kulude jagamiseks vajatakse mitmeid eri riike.
Kaitseministri Antti Kaikkoneni sõnul ei mõjuta uute hävitajate arendamine Soome otsuste ajagraafikut. Parlamendi kaitsekomisjoni juhi Ilkka Kanerva ei usu samuti Soome ajagraafiku muutumist, kuid projektide mõju on tema sõnul vajalik selgeks teha.
«Tahan kuulda ekspertide arvamust selle osas, millises faasis ollakse uute hävituslennukite arenduses», ütles Kanerva.
Soome hävituslennukite hanke eest vastutav kindralmajor Lauri Puranen vastas YLEle, et mõlemaid arendusi jälgitakse ja nende mõju hankes osalevate lennukite elutsüklitele uuritakse.
IISS-i analüütiku Douglas Barrie väitel võivad uued Euroopa hävituslennukite arendused mõjuda üllatavalt Soomele tehtavatele pakkumistele.
«Ehk on nii, et kasutate algul 20-25 aastat Rafalet, Typhooni või Gripenit», arvas Barrie. «Siis, kui huvitab, võite liituda ka uue projektiga.»
Ka Teal Groupi juht Richard Aboulafia peab tõenäoliseks, et uute hävituslennukite arendused mõjuvad Soomele pakutavate lennukite elutsüklitele.
/nginx/o/2019/09/25/12595807t1heb50.jpg)
«Gripen on suurepärane looming», on Aboulafia arvamusel. «On peaaegu uskumatu, et Rootsi suurune maa on saanud valmis maailmaklassi hävituslennukiga sellise hinnaga. Me räägime 35-40 aastat kestvast projektist. Kuid peame ka mõtlema, mis juhtub 2040ndatel, kui tuleb Tempest.»
Prantsusmaa tahab tellimusi Euroopast
Uute Euroopa hävitajaarenduste eesmärk on püsida arengutega kaasas ning konkureerida relvaturul koos ameeriklaste lennukitega.
Soome otsus peaks Euroopas kindlasti äratama tähelepanu, kuna Soome pooldab suuremat Euroopa Liidu kaitsekoostööd. See aga ei ole võimalik tugeva Euroopa relvatööstuseta.
Kui Belgia otsustas eelmisel aastal valida ameeriklaste F-35 hävituslennuki, kritiseeris otsust teravalt Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Soome kaitseminister Antti Kaikkonen ja kaitsekomisjoni juht Ilkka Kanerva on mõlemad seda meelt, et selles küsimuses teeb Soome täiesti enda otsuse.
Pakub võimalusi liikuda NATO poole
Euroopa riikidest on seitse valinud endale ameeriklaste F-35 hävituslennuki asendama vanu lennukeid või olema täienduseks teistele. Kõige rohkem on Euroopas müüdud aga Eurofightereid.
Eurofighterit ja prantslaste Rafalet tellivad nüüd need riigid, kellel see juba on. Ameeriklaste Super Horneteid pole Euroopas müüdud aga üldse.
Rootsi tellib oma Gripen-E hävituslennukeid. Muudest riikidest on seda ostnud vaid Brasiilia. Šveitsi õhuväe hankest kukkus see aga välja.
/nginx/o/2019/09/25/12595849t1hf8ba.jpg)
Ameeriklaste F-35 on muutunud uueks NATO-lennukiks. See lendab juba Norra õhuruumis ning varsti ka Poolas ehk üha lähemal Venemaale.
Richard Aboulafia peab enesestmõistetavaks, et Soome otsus on sama võrra poliitiline või vähemalt geopoliitiline kui tehniline.
«Küsimus ei ole parimast lennukist parima hinnaga, vaid pigem selles, et millise strateegilise otsuse Soome teeb.»
Aboulafia sõnul on Soomel palju mängus. Tema sõnul on Soomel kolm valikuvõimalust.
«Soome võib püsida Põhjamaises neutraalsuses, mis tähendaks muidugi Gripenit», on Aboulafia arvamusel. «Soome võib säilitada NATO-koostöö ilma liikmeks olemata ning siis oleks otsus Super Hornet. Soome võib ka võtta uusi samme NATO suunas, et kriisi ajal oleks koostöö kaitseorganisatsiooniga suurem. Siis on valik just F-35.»
Soome suhe NATO-ga ning hävitajate lõpphind on mõlevad teravad küsimused. Kaitseminister Antti Kaikkonen aga lubab, et hävituslennukite hinnas saadakse varsti selgus.