Soome tahab panna inimesed ühistranspordiga sõitma

Helsingi trammiliiklus.

FOTO: Caro / Schuelke / Scanpix

Soome linnad plaanivad olulisel määral kasvatada ühistranspordi kasutajate arvu, pidades silmas riigi püstitatud eesmärki saavutada aastaks 2035 süsinikdioksiidi neutraalemissioon.

Eesmärgi täitmiseks asuvad Soome linnad parandama oma ühistransporti. Kuna valdav osa soomlasi elab linnade lähistel, on just hästi toimiv ühistransport üks eeldus, et Soome saaks kliimaeesmärgid täidetud.

Kevadel avalikustatud kliimaküsitluse tulemused kinnitavad, et suur osa Soome autoomanikest on vähendanud autoga sõitmist ning osa inimesi kavatseb koguni isikliku auto omamisest loobuda.

Soomes on autoliikluse vähendamise eesotsas pealinn Helsingi, aastaks 2030 on linnal soov, et suurem osa inimesi liikleks linnas kas jalgsi, jalgrattaga või ühistransporti kasutades. Ka teised Soome linnad, näiteks Tampere ja Turu, plaanivad vähendada autoliiklust. Tamperes hakatakse varsti ehitama trammiteid, Turus veel mõeldakse sellele.

Jyväskylä suur plaan

Helsingiga sarnase eesmärgi on seadnud ka Jyväskylä, kus tahetakse mõne aastaga autoliiklust vähendada. Plaan on, et aastaks 2030 liiguks üle poole linnaelanikest kas jala, ratta või bussiga. Linna eesmärgiks on 15 miljonit bussisõitu aastas, mis tähendab praegusega võrreldes kaks korda rohkem bussisõite.

Jyväskylä linna pressiesindaja Kari Strömi sõnul on linnal selged eesmärgid, mida soovitatakse 2030. aastaks saavutada. «Lähemal elavad inimesed kõnnivad, veidi kaugemal elavad liiguvad rattaga ning üle kümne kilomeetri kauguselt liigutakse linna bussiga,» ütles Ström. «Need, kes ei saa kasutada neid vahendeid, liiguvad autoga, kuid kergemini, sest ei ole nii palju ummikuid.»

Selleks, et liinibussist saaks ka päriselt asendus autoga liiklemisele, peab ühistransport kõvasti paremaks muutuma. Bussid peavad liikuma seal, kus inimesed elavad, õpivad ja käivad tööl. Jyväskylä plaanides uuendatakse bussiliine elanike huvisid arvesse võttes.

Teema puudutab ka maakasutust, sest hästi toimiv ühistransport mõjutab ettevõtteid oma tegevuse planeerimisel. «Uut tegutsemispaika otsiv suurfirma juba uuris, millised on parimad bussiühendused,» sõnas Ström.

Jyväskylä plaanide järgi poolitab linna üks pealiin, n-ö superliin, mille kõrval lisatakse tähtsamatele liinidele väljumisi. Kaugemalt tulevatele inimestele on vaja luua võimalused jätta auto linna piirile ning sõita linnas ühistranspordiga.

Ka bussid uuenevad ning nendes kasutatakse edaspidi biogaasi, elektrit ja biodiislit. Jyväskyläl on eesmärk saavutada linnatranspordi süsinikdioksiidi neutraalemissioon juba 2024. aastaks.

Probleem, mida peavad lahendama linnad

Oulu on Jyväskyläst eeskuju võttes seadnud eesmärgiks kahekordistada ühistransporti kasutavate inimeste arvu aastaks 2030. Kuopio plaanid on tagasihoidlikumad ning seal loodetakse vaid 50-protsendilist kasvu.

Väiksemates linnades nagu Pori on ühistranspordi kasutajate arv aga vähenemas, kuna paljud kolivad üha lähemale linna keskusele.

Soome Ühistranspordiliidu (Suomen Paikallisliikenneliitto) hinnangul võib ennustada, et Soome linnades tehakse ühistranspordis aastal 2030 üle 100 miljoni sõidu rohkem kui 2018. aastal, mil neid tehti 490 miljonit.

Ühistranspordi rahastakse Soomes peamiselt omavalitsuste poolt ning piletimüügi tuluga. Riigi tugi on kogupilti vaadates tagasihoidlik.

Transpordiministeeriumi kliima- ja keskkonnaosakonna juht Päivi Antikainen peab linnade ühistransporti oluliseks osaks süsinikdioksiidi neutraalemissiooni saavutamisel. «Kui mõtleme, et üle 80 protsendi soomlastest elab linnades või linnade lähistel, on väga tähtis, et lahendusi otsitakse ka linnade lähipiirkondades,» ütles Antikainen. «Paljud kliimaprobleemid sünnivad linnades, mistõttu tuleb neid seal ka lahendada.»

Omavalitsustes loodetakse riigilt senisest avatumat toetuspoliitikat linnatranspordile, kuna kohustuslike kliimaeesmärkide täitmine ei ole tasuta.

Tagasi üles