Igal sügisel muutub New York maailma diplomaatia keskpunktiks, võõrustades pea kõigi maailma riikide liidreid.
ÜRO Peaassambleel saavad nii suurte kui väikeste riikide juhid võrdse võimaluse oma mõtteid ja muresid ülejäänud maailma otsustajatega jagada. Kuigi riigijuhid esinevad kõnedega veel ka täna, siis kesksete teemadena on välja kujunenud kliima ja erinevad konfliktid üle terve maailma.
Alates 1955. aastast on olnud kombeks, et esimese riigijuhina kõneleb Brasiilia president ning tema järel astub poodiumile USA riigipea. Põhjus selleks on huvitav. Nimelt kui varasemalt oli keeruline leida riiki, kes sooviks esimesena kõneleda, võttis Brasiilia selle rolli enda peale. Nii on traditsioon kestnud juba 54 aastat.
Nagu märkis New York Times, siis Peaassamblee algas sel aastal mõttekaaslaste esinemistega, kui Brasiilia paremäärmuslikust populistist presidendi Jair Bolsonaro järel sai sõna Donald Trump, kelle stiili on tihtipeale Bolsonaroga võrreldud.
Politico kirjutas, et kuigi kriitikute hinnangul on ÜRO Peaassamblee mõttetu jututuba, kus midagi ei otsustata ja mis annab mõne diktaatori naisele võimaluse New Yorgis ostelda, siis tegelikkuses on tegu kõige puhtamal kujul geopoliitikat mõjutava üritusega.
Kõige olulisem töö tehakse Politico teatel ära just tagatubades. «Diplomaatia pole enam vaid valitsuste omavaheline asjaajamine. Liidrid ja suursaadikud on olulised – nemad on põhjuseks, miks kõik New Yorki kogunevad.»