Vilepuhuja: Valge Maja püüdis varjata Trumpi ja Zelenskõi vestlust

Vilepuhuja teatel seadis Donald Trump (paremal) ohtu USA riiklikud huvid, nõudes Volodõmõr Zelenskõilt teavet Joe Bideni kohta.

FOTO: Saul Loeb / AFP / Scanpix

USA kongressi esindajatekoja luurekomitee avalikustas täna salapärase vilepuhuja poolt president Donald Trumpi kohta esitatud kaebuse. Kaebuse esitaja sõnul kujutab Trumpi tegevus ohtu Ameerika Ühendriikide huvidele.

Seitsme lehekülje pikkuses kaebuses süüdistas vilepuhuja presidenti oma ametikohaga kaasneva võimu kasutamises, et panna välisriik sekkuma järgmisel aastal USAs toimuvatesse presidendivalimistesse. Muu hulgas olevat president nõudnud võõrriigilt uurimise korraldamist oma poliitilise rivaali suhtes.

Kaebuse kohaselt on kogu skeemi keskses rollis presidendi isiklik advokaat Rudy Giuliani ning afääriga on seotud ka justiitsminister William Barr.

Rudy Giuliani.

FOTO: SHANNON STAPLETON / REUTERS / Scanpix

Telefonikõne Zelenskõiga

Esmalt on dokumendis kirjeldatud 25. juulil peetud telefonivestlust Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga, mille käigus otsustas Trump pärast Zelenskõi õnnitlemist hakata edendama oma isiklikke huve. 

Vilepuhuja teatel palus Trump Zelenskõilt, et Ukraina riigipea algataks või jätkaks uurimist seoses endise asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunter Bideniga.

Hunter Biden (vasakul) ja Joe Biden.

FOTO: CARLOS BARRIA / REUTERS / Scanpix

Lisaks tahtis Trump näidata, et väited Venemaa sekkumisest 2016. aasta presidendivalimistesse pärinesid Ukrainast. President soovis oma Ukraina kolleegi abi, et ta leiaks üles ja annaks USA-le üle Demokraatliku Partei Rahvuskongressist (DNC) varastatud andmed ning uuriks küberturvalisusega tegelevat USA ettevõtet Crowdsrike, mis teatas esimesena sellest, et Venemaa häkkerid on DNC serveritesse tunginud.

Trump palus ka, et Zelenskõi kohtuks või räägiks Bidenite juhtumi osas Giuliani ja Barriga.

Vilepuhuja teatas, et Trump kiitis ka toonast Ukraina peaprokuröri Juri Lutsenkot ning vihjas, et Zelenskõi peaks ta ametis hoidma.

Juri Lutsenko.

FOTO: Sergii Hartšenko / ZUMAPRESS.com / Scanpix

See soov on omakorda seotud Lutsenko varasema tegevusega. Peaprokurör esines märtsis mitmete avalike süüdistustega Bidenite tegevuse kohta ning rääkis Ukraina ametnike ja Kiievi USA saatkonna seotusest USA valimistesse sekkumisega. Vilepuhuja märkis, et Lutsenko võttis hiljem mitmed väited tagasi.

Vilepuhuja andmeil ütlesid Valge Maja ametnikud pärast telefonivestlust, et selle sisu oli häiriv. Samuti käis arutelu, kuidas kõnega ümber käia, sest ametnikud olid tunnistajateks sellele, kuidas president oma ametikohta isiklikuks hüvanguks ära kasutas.

Tema arusaama kohaselt kuulas vestlust umbes 12 Valge Maja ametnikku ning nende ligipääsu ei piiratud, kuna oodati, et telefonikõne saab olema tavaline vestlus võõrriigi juhiga.

Vilepuhuja polnud teadlik, kas keegi viibis kõne ajal füüsiliselt presidendi kõrval. Väidete kohaselt teadsid kõne sisust ka mitmed välisministeeriumi töötajad ning luureametnikud.

Katsed kõne varjamiseks

Pärast telefonivestlust sai vilepuhuja teada, et mitmed kõrged Valge Maja ametnikud sekkusid ning püüdsid varjata kõnega seotud teavet, eriti ümberkirjutust, mis ametnike poolt selliste vestluste puhul alalti kokku pannakse.

See näitas vilepuhuja sõnade kohaselt, et Valge Maja mõistis kõne olulisust. Valge Maja advokaadid andsid ametnikele korralduse eemaldada ümberkirjutus arvutisüsteemist.

Selle asemel tõsteti ümberkirjutus teise süsteemi, mida kasutatakse kõrge salastatuse astmega teabe haldamiseks. Üks Valge Maja ametnik ütles vilepuhujale, et sellega kuritarvitati süsteemi, sest telefonikõne ei sisaldanud julgeoleku mõttes tundlikku infot.

Kohtumised ukrainlastega

Päev pärast telefonivestlust kohtus USA eriesindaja Kurt Volker Kiievis Zelenskõi ja mitmete Ukraina poliitikutega. Volkerit saatis ka USA suursaadik Euroopa Liidu juures, Gordon Sondland.

Väidetavalt olla Volker ja Sondland korduvalt Ukraina liidritele nõu andnud, kuidas Trumpi nõudmistest mööda hiilida.

Kurt Volker.

FOTO: STRINGER / Sputnik / Scanpix

Samuti oli vilepuhuja teadlik, et 2. augustil reisis Giuliani Madridi, kus kohtus eraviisiliselt Zelenskõi nõuniku Andrii Jermaki, personaliülema Andri Bohdani ja Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) juhi kohusetäitja Ivan Bakanoviga. Kohtumist kirjeldati kui järgmist sammu, et arutada telefonikõnes jutuks tulnud juhtumeid.

Mõni päev hiljem rääkis Trump meediale, kuidas Zelenskõi saavutab Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppe ning tuleb talle Valgesse Majja külla.

Mis toimus enne telefonivestlust

Märtsi alguses esinesid mitmed Ukraina kõrged riigiametnikud süüdistustega teiste Ukraina ja USA ametnike suhtes. Üks süüdistusi pildunud isikutest oli toonane Ukraina peaprokurör Lutsenko.

Väideti, et Ukraina korruptsioonivastase büroo juht Artjom Sõtnõk ja parlamendisaadik Serhii Leštšenko sekkusid USA presidendivalimistesse, tehes väidetavalt koostööd DNC ja USA saatkonnaga Ukrainas.

Marie Jovanovitš.

FOTO: Stringer / Scanpix

Samuti öeldi, et toonane USA suursaadik Kiievis, Marie Jovanovitš, olevat takistanud Ukraina õigusorganeid korruptsioonijuhtumite uurimisel, andnud välja nn puutumatute isikute nimekirja ning takistanud Ukraina prokuröridel USAsse reisimist, et nad ei saaks üle anda «tõendeid» 2016. aasta valimiste kohta. Vilepuhuja märgib, et suursaadik oli varasemalt Lutsenkot kritiseerinud seoses ebapiisavate edusammudega korruptsioonivastases võitluses.

Väideti ka, et Biden survestas endist Ukraina presidenti Petro Porošenkot 2016. aastal vallandama peaprokurör Viktor Šokin, et sellega lämmatada juurdlust, mille käigus uuriti energiafirmat Burisma Holdings. Hunter Biden kuulus ettevõtte juhatusse.

Lutsenko süüdistused tehti avalikuks vahetult enne Ukraina presidendivalimiste esimest vooru. Selleks hetkeks oli peaprokuröri liitlane Porošenko arvamusküsitluste kohaselt Zelenskõist kõvasti maha jäänud ning kaotus paistis ilmselge, kirjutas vilepuhuja.

Dokumendi kohaselt kohtus Giuliani vähemalt kahel korral Lutsenkoga ning rääkis eelmise aasta lõpus Skype'i teel ka Šokiniga.

25. aprillil ütles president Fox Newsile, et Lutsenko väited peaksid jõudma justiitsministrini.

Asjaga seotud allikad kinnitasid vilepuhujale, et 29. aprillil kutsuti suursaadik Jovanovitš järsku «konsultatsioonideks» tagasi Washingtoni, kuid tegelikult oli juba siis teada, et ta kõrvaldatakse ametist.

6. mail väideti, et saadik lõpetab töö nagu plaanitud. Giuliani ütles aga 14. mail Ukraina ajalehele antud intervjuus, et Jovanovitš võeti ametist maha, sest ta töötas presidendile vastu. Mitmed valitsusallikad kinnitasid vilepuhujale, et saadik kutsuti Ukrainast tagasi just Lutsenko väidete tõttu.

Mai keskpaigast alates olla mitmed ametnikud vilepuhujale väitnud, et on mures, sest Giuliani on tihedalt seotud rahvuslikku julgeolekut puudutavate otsustega ning Ukrainat puudutava suhtlusega.

Gordon Sondland.

FOTO: DANIEL MIHAILESCU / AFP / Scanpix

Samuti väitsid ametnikud vilepuhujale, et Volker ja Sondland olid Giulianiga kahjude piiramise eesmärgil rääkinud. Ka olla Volker ja Sondland kohtunud Ukraina valitsuse liikmetega, et aidata neil toime tulla erineva informatsiooniga. Ühesugust teavet edastati ametlike USA suhtluskanalite kaudu, kuid Giuliani poolt antud info oli hoopis erinev.

Ukraina valitsus olevat pandud olukorda, kus Trumpi ja Zelenskõi võimalik telefonikõne või kohtumine sõltuks sellest, kas Zelenskõi on valmis Lutsenko ja Giuliani tõstatatud teemadel USA presidendiga kaasa mängima või mitte.

Pärast Zelenskõi ametisse asumist kohtus Giuliani veel kahe kõrge Ukraina ametnikuga, kes on mõlemad Lutsenko liitlased. Mõlemad mehed esinesid sarnaste süüdistustega, millega oli varasemalt lagedale tulnud Lutsenko.

Vilepuhuja tõi välja ka Trumpi sõnad 13. juuni intervjuust ABCga, kus president väitis, et oleks valmis võõrriigi valitsuselt vastu võtma informatsiooni oma rivaalide kahjustamiseks.

21. juunil säutsus Giuliani Twitteris: «Uus Ukraina president vaikib endiselt Ukraina seotuse kohta 2016. aasta valimistega ja väidetava Bideni korruptsiooni osas. Aeg juhtida ja uurida, kui tahate teada, kuidas Hillary ja Clintonid Ukrainat kuritarvitasid.»

Dokumendi lõpus kirjutas vilepuhuja: «Juuli keskel sain teada järsust poliitilisest suunamuutusest seoses USA poolt Ukrainale antava abiga.»

Tagasi üles