Mereväebaas Süürias kinnistab Venemaa kanda Vahemerel

Vene mereväe laevad Süürias Tartusi baasis 26. septembril.

FOTO: Aleksandr Zemlianitšenko / AP / Scanpix

Süürias asuvas Venemaa baasis sildunud allveelaev ning varude täiendamise järel seilama valmistuv teine allveelaev ilmestavad rotatsiooni ja masinaid, millega Moskva Vahemerel oma sõjalist kanda kinnitab.

Tartusis asuv mereväebaas on Venemaa ainus selline rajatis väljaspool endist Nõukogude Liitu. 2017. aastal sõlmis Moskva Süüria presidendi Bashar Assadiga leppe, millega pikendas Tartusi üürilepingut 49 aasta võrra. Lepe lubab Venemaal hoida seal 11 sõjalaeva, kaasa arvatud tuumajõul liikuvaid laevu.

Venemaa sõdib Süürias režiimi poolel 2015. aasta septembrist. Assadi valitsus oli aastaid kestnud kodusõjas kaotanud kontrolli enamiku Süüria üle, kuid Venemaa abiga kontrollib ta nüüd taas umbes 60 protsenti riigist.

Vene sõjakampaania südames on Tartusi lähedal Latakias asuv õhuväebaas, samas kui Latakia kaubasadam ja Tartusi baas on olnud peamised varustuspunktid. Sinna saabub niivõrd palju kütuselaevu ja sõjatehnikat, et projekt sai hüüdnime Süüria Ekspress.

Moskva üritab taastada Nõukogude aegset praktikat hoida sõjalaevad Vahemerel pidevas valmisolekus. Seepärast asus ta Tartusi kaasajastama ja laiendama.

«Venemaa on tulnud siia pikaks ajaks,» ütles Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov.

Vene kaitseministeerium korraldas ajakirjanikele reisi Süüriasse ning viis nad Tartusi, kus nad nägid patrullile seilavat raketikorvetti ning harjutavaid mereväe tuukreid.

Lisaks kahele Tartusis sildunud allveelaevale võõrustab baas ka kahte raketikorvetti, kolme patrull-laeva ja kolme tugilaeva, ütles Vene mereväe piirkondliku väejuhatuse ülem Sergei Tronev.

Tronev lisas, et lisaks Tartusis asuvatele laevadele on Vene mereväel Vahemere idaosas ka raketiristleja Marssal Ustinov, mille alaline baas on Arktikas Severomorskis, ning raketifregatt Admiral Makarov, mille alaline baas on Läänemere ääres.

Nõukogude Liit hoidis külma sõja ajal oma sõjalaevad pidevalt Vahemerel, kuid 1991. aastal bloki lagunemise järel Moskva sõjaline kohalolek piirkonnas kärbus. Nimelt läks Venemaa majandusel kehvasti ning sõjaväel nappis raha.

Vene president Vladimir Putin aga asus lääneriikidega olevate pingete taustal oma riigi sõjaväge piirkonnas tugevdama. Vene merevägi on viimastel aastatel taastanud Nõukogude aja praktika hoida oma sõjalaevad rotatsiooni korras pidevalt Vahemerel.

Oktoobris kavatseb Vene merevägi avada Tartusis ka hooldusjaama, mis laiendab baasi võimekust veelgi.

«See teeb laevade remondi ning mereväe piirkondliku võimekuse hoidmise lihtsamaks,» ütles hooldusjaama eest vastutav mereväe ohvitser Jevgeni Guštšin. «Praegu peame tooma kõik varuosad ja remonditööriistad kohale lennukiga, mis teeb asjad aeglasemaks. Jaama avamise järel saame neid toota siin kohapeal.»

Tagasi üles