/nginx/o/2019/09/27/12602136t1h7205.jpg)
Soome sündimus langeb kiiremini kui ennustatud, teatas Soome statistikaamet, kes avaldab esmaspäeval uue rahvastikuprognoosi.
Soome sündimus väheneb prognoositust kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta novembris avaldatud rahvastiku-uuringu järgi oli juba eelmisel aastal Soomes sündinud laste arv 1000 lapse võrra madalam kui prognoositud.
Esialgsete andmete põhjal on tänavu Soomes augusti lõpu seisuga sündinud umbes 30 400 last. Nii madala sündimuseni prognoositi Soomet jõudvat alles aastal 2045.
Sündimus on Soomes sel kümnendil langenud kiiresti. Aastal 2018 oli sündimuskordaja 1,41, 2017. aastal 1,49, kümnendi alguses aga oli see 1,87.
Soomes oli viimati sündimuse langus 1960.-1970. aastatel.
Vatamata madalale sündimusele on Soome iive siiski positiivne, sest riiki kolib rohkem inimesi kui sealt välja rändab. Eelmisel aastal oli sisse- ja väljarännu vahe umbes 12 000 inimest.
Praeguseni on rahvastiku arengu trend see, et inimesed kolivad suuremate keskuste lähistele. Mais avaldatud prognoosi järgi on Helsingi, Tampere ja Turu lähialadel paarikümne aasta jooksul oodata märkimisväärset rahvastikukasvu.
Regionaalarengu nõustamisbüroo MDI eksperdi Timo Aro sõnul on rahvastikuarengu ennustused hirmutavad. «Natuke hirmutab see, kui järsk ja sünge tundub uus ennustus tulevat, eriti kui eeldame viimaste aastate arengute jätkumist sündimuse ja sisserände poolelt.»
Muutust on juba regiooniti tunda, ehkki Aro sõnul loodeti selleni jõuda alles peale 2030. aastat, kui täisikka jõuavad 2010ndatel sündinud inimesed, kes hakkavad elukohta vahetama seoses õpingute või tööle minekuga. «Potentsiaalseid rändajaid on siis varasemast vähem ning nende endale meelitamiseks käivad eri piirkonnad tõsisemat võitlust,» hindas Aro.
Kui suurlinnadesse liigub üha väihem noori täiskasvanuid, on mõju kahetine: vanemate linnaelanike arv kasvab ning pereloomise eas olevate täiskasvanute arv väheneb, mistõttu sünnib ka vähem lapsi. Võidavad just piirkonnad, kus õnnestub kõige paremini nende väheste noorte endale meelitamine.
Helsingin Sanomate sõnul on maitseasi, kui süngeks rahvastiku vähenemist hinnata. Väljaanne avaldas augustis uudise uurimusest, mille väitel on kõige tõhusam viis kliimamuutustega võidelda mitte saada lapsi.
Majanduslikus mõttes on rahvastiku vähenemine murettekitav. Vähenev rahvaarv tähendab ka vähenevat tööealist elanikkonda, kes peab rahastama teenuseid, mida kasutab kogu ühiskond. Nende teenuste hulka kuuluvad ka pensionid.
Lisaks sündivusele mõjutavad rahvastikuarengut ka immigratsioon ja Soome-sisene ränne. Regionaalarengut mõjutab Aro sõnul kõige rohkem just immigratsioon. «Netoimmigratsioon peaks olema olemas umbes kahe- või kolmekordne võrreldes eelmise aastaga, et Soome rahvastikukasv tasanduks immigratsiooniga lisanduvate inimeste abil.»
Statistika andmeil mõjutab immigratsioon rohkem linnu kui maapiirkondi. Aro rõhutab, et immigratsioon on poliitiliselt raske ning tundeid äratav teema. «Ei ole konsensust selles, milline võiks olla Soome immigratsiooni arvesse võttes sobiv tase.»