EL ja Jaapan allkirjastasid Hiina siiditeega konkureeriva taristuleppe

Jaapani peaminister Shinzo Abe (vasakul) ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker reedel Brüsselis Jaapani ja Euroopa Liidu taristuleppe allkirjastamise tseremoonial.

FOTO: JOHN THYS/AFP/scanpix

Euroopa Liit ja Jaapan allkirjastasid reedel taristuleppe Euroopa ja Aasia ühendamiseks, mis on vastus Hiina hiidprojektile «Vööndi ja tee algatus» (BRI).

Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker allkirjastasid leppe koordineerida Euroopat ja Aasiat ühendavaid taristu-, transpordi- ja digiprojekte.

Lepe on osa bloki «Aasia ühenduvuse» strateegiast, mis käivitati läinud aastal keset rahvusvahelist muret Pekingi niinimetatud uue siiditee projekti pärast, mille raames rajatakse Hiina suurlaenudega kaubandustaristut üle maailma.

ELi ja Jaapani taristuleppes rõhutatakse korduvalt, et projektid peavad olema nii keskkonna kui ka rahastuse mõttes jätkusuutlikud, mis on ninanips BRI-le, mis kriitikute sõnul püüab arengumaad Hiina võlalõksu.

«Ühenduvus peab rahastuse mõttes jätkusuutlik olema. Me peame pärandama järgmisele põlvele senisest rohkem ühendatud maailma ja puhtama keskkonna, mitte võlamäe,» lausus Juncker leppe allkirjastamistseremoonial.

«Samuti on küsimus kõigi maailma riikide ühendamises, mitte ühest riigist sõltumises,» lisas ta.

Kuigi Euroopa Liit väidab ametlikul tasandil, et projekt ei ole mõeldud BRI-ga konkureerimiseks, on kõrged ametnikud eraviisiliselt tunnistanud, et see on üks tegureid, mis neid kannustas.

«Hiina pani meid mõistma, et see on miski, mida me juba teeme, kuid nemad kasutavad seda oma geopoliitilisteks eesmärkideks,» ütles üks kõrge ametnik anonüümselt.

Euroopa Liit pakub arengumaadele suuri laene ja arenguabi, kuid ei ole olnud kuigi edukas selle abi muutmisel mõjuvõimuks.

Novembris ametisse asuv Junckeri mantlipärija Ursula von der Leyen on lubanud suurendada Euroopa Liidu geopoliitilist mõjukust ning taristuplaani nähakse olulise osana sellest.

«Kahestunud maailmas, milles domineerivad USA ja Hiina, on palju piirkondi, mis vaatavad Euroopa poole, et see alternatiivi pakuks,» ütles üks teine ametnik.

«Me oleme seda üleskutset kuulnud ja nüüd peame panema erinevad elemendid kokku kõikehõlmavamaks strateegiaks,» lisas ta.

Isegi oma tagahoovis on Euroopa Liidul esinenud raskusi, kuivõrd Hiina on 17+1 koostööformaadi raames teinud suuri investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopas.

Euroopa Liidu ametnikud on tunnistanud, et peavad tegema enamat, et kummutada narratiivi Hiina heldusest Ida-Euroopas. Nad märkisid, et bloki investeeringud piirkonda on kordades suuremad kui Pekingi omad.

«Euroopa Liitu saab paljus süüdistada, kuid mitte tõhusas turundamises,» ütles üks ametnik.

Tagasi üles