/nginx/o/2019/09/29/12607211t1h8b0d.jpg)
Myanmar avaldas laupäeval ÜRO Peaassambleel soovi Bangladeshi põgenenud islamiusulised rohingjad repatrieerida ja luua neile varasemast soodsamad elutingimused.
Myanmar tahab rohingjad senisest paremasse keskkonda repatrieerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Myanmari riiginõuniku kantselei minister Kyaw Tint Swe ütles ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et riik teeb Bangladeshi ja ÜROga koostööd pikaajaliste ja praktiliste lahenduste leidmiseks, et rohingjad saaksid riiki tagasi pöörduda.
Myanmari Arakani osariigi küladest põgenes 2017. aasta augustis budistliku Myanmari julgeolekujõudude karistusoperatsioonide eest umbes 740 000 rohingjat. Nad liitusid 200 000 rahvuskaaslasega, kes elasid juba varem Bangladeshi kaguosa põgenikelaagrites äärmiselt kitsastes tingimustes.
«Me jagame täielikult rahvusvahelise kogukonna muret Arakanis kogukondi mõjutava vägivalla pärast,» ütles Kyaw Tint Swe. «Meie prioriteet on kiirendada repatrieerimist ja luua kontrolli läbinud tagasipöördujatele senisest soodsam keskkond.»
Minister hoiatas samas «tagasipöördumise ärahoidmisele suunatud destruktiivsete liikumiste eest põgenikelaagrites».
ÜRO Myanmari uurimisrühm soovitas eelmisel aastal anda Myanmari sõjaväe juhtkonna genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanemise tõttu kohtu alla. Myanmar on süüdistused tagasi lükanud.
Kolm ja pool aastat pärast seda, kui tsiviilvalitsus võttis Myanmari juhtimise relvajõududelt ametlikult üle, ütles Kyaw Tint Swe, et «üleminek autoritaarsuselt demokraatlikule süsteemile on aukartustäratav väljakutse».
Sellest hoolimata lükkas ta tagasi võimaluse, et rohingjade repatrieerimise tingimused määraks keegi teine peale Myanmari ja Bangladeshi.
Naaberriigid ei ole seni rohingjade naasmiseks sõlmitud kokkuleppeid jõustada suutnud, sest põgenikud keelduvad julgeolekutagatiste puudumise oludes Myanmari naasmisest.
«Naabritevahelised küsimused tuleb lahendada kahepoolselt ja sõbralikul viisil,» ütles Myanmari minister ÜRO Peaassambleel. «On tehtud järjekindlaid üleskutseid Myanmarile survet avaldada. Samuti on kutsutud looma Myanmaris turvatsooni. Selline nõudmine ei ole ei õigustatud ega teostatav.»
«Me ei reageeri hästi sunnile, mis on lahutatud aususest ja kaalutlusest, mida riikide pere suveräänne ja sõltumatu liige väärib,» ütles Kyaw Tint Swe.
Minister lükkas ka tagasi võimaluse, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) võiks osaleda Myanmaris rohigjate suhtes toime pandud rikkumiste uurimises.
«Myanmar ei ole vastu vastutuselevõtmisele mis tahes rikkumiste eest seoses suure hulga ümberasustatute väljavooluga Bangladeshi,» ütles ta. «Aga ühelgi rahvusvahelisel organil ei ole jurisdiktsiooni väidetavate kuritegude üle meie riigis.»
Rohingjasid kui moslemivähemust on budistlikus Myanmaris koheldud aastaid sisserändajatena Bangladeshist. Kodakondsust neil ei ole ning nad on sunnitud elama apartheidilaadsetes tingimustes, nende liikumine on piiratud, nagu ka juurdepääs haridusele ja tervishoiule.
Myanmari valitsus on ehitanud transiidilaagreid, mis on valmis mahutama kümneid tuhandeid inimesi ning palju väiksema arvu maju nende mahapõletatud külade asemele, kus rohingjad varem elasid.