Austerlased valivad korruptsiooniskandaali järel parlamenti

Austria Vabaduspartei (FPÖ) toetajad 27. septembril kihutuskoosolekul.

FOTO: Joe Klamar / AFP / Scanpix

Austerlased valivad täna kahe aasta jooksul juba teist korda parlamenti. Võitu ennustatakse taas konservatiivsele Rahvaparteile (ÖVP), kuid teiste erakondade tulemusest sõltub, kas ta jätkab võimul või mitte. 

Austrias, kus on 6,4 miljonit hääleõiguslikku kodanikku, avatakse valimisjaoskonnad kell 7 ja suletakse kell 17 (Eesti ajad kell 8 ja 18). Peatselt pärast sulgemist selguvad lävepakuküsitluste tulemused. 

Endise kantsleri ja välisministri Sebastian Kurzi (33) ÖVP juhtis alates 2017. aasta detsembrist koalitsiooni parempopulistliku Vabadusparteiga (FPÖ), kuid tänavu mais sattusid nad korruptsiooniskandaali, mis kukutas valitsuse ja viis ennetähtaegsete valimisteni.

Austriat juhib praegu kantsler Brigitte Bierleini ajutine valitsus, mis sai juunis ametisse ülesandega juhtida riik nüüdsetele valimistele. 

Valimised on proovikivi ka FPÖ-le pärast teda 14 aastat juhtinud Heinz-Christian Strache lahkumist. Just Strachest filmitud video Hispaania Ibiza saarel, kus ta pakkus Vene libaoligarhi rahalubaduste eest talle riigihankeid, viis Kurzi valitsuse lagunemiseni.

Strache järel läksid FPÖ ohjad endise transpordiministri Norbert Hoferi kätte.

Võitja võib jääda võimuta

Neli kuud hiljem näitavad arvamusküsitlused Kurzi ÖVP-le pikka edumaad. Teist kohta jagavad FPÖ ja sotsiaaldemokraadid (SPÖ), mis on juhtinud Teise maailmasõja järel mitut Austria koalitsioonivalitsust, kuid mis on Pamela Rendi-Wagneri juhtimise all raskustesse sattunud.

ÖVP ja SPÖ on valitsenud sõjajärgset Austriat koalitsioonivalitsustes üheskoos tervelt 44 aastat. 

Kurzil «ei ole midagi võita, kuid tal on palju kaotada», kirjutas päevalehe Die Presse juhtkiri laupäeval. «Isegi parema tulemuse korral on tema jaoks olukord raskem kui 2017. aastal,» kirjutas leht, märkides, et enam pole ühtegi teist erakonda, kes konservatiivide liidrile hästi koalitsioonipartneriks sobiks. 

Kurz ise seevastu pelgab, et vasaktsentristlikud erakonnad võivad lõigata oodatust suurema häältesaagi ja moodustada võimuliidu ilma temata. 

«Kui peaks aset leidma kas või väga väike nihe...tekkib meievastane enamus,» lausus Kurz eile Viinis viimasel kampaaniaüritusel ÖVP toetajatele.

Tema seisukohta toetavad hiljutised arvamusküsitlused.

Nende järgi on Kurzi partei toetus 33-34 protsendi juures, samas kui FPÖ ja sotside oma on 20-23 protsenti. Kaks aastat tagasi parlamendist välja jäänud rohelised peaksid sinna naasma 11-13 protsendise toetusega ning liberaalse NEOS-i toetus on umbes 8 protsenti.

2017. aasta valimistel sai ÖVP 31,5 protsenti häältest, sotsid 26,9 protsenti ja FPÖ 26 protsenti. Viimane on skandaalide järel toetajaid mõnevõrra kaotanud, kuid mitte saatuslikult palju.

Samas räägib tema vastu asjaolu, et valimiste peateema on nüüd kliima, mitte erakonnale kaks aastat tagasi edu toonud migratsioon.

Reedel marssisid Viinis ja teistes Austria linnades kliimastreigi raames kümned tuhanded inimesed, nõudes valitsuselt tegusid kliimamuutuse pidurdamiseks.

Pikad koalitsioonikõnelused

Analüütikud on ennustanud, et Kurz võib valimiste järel võimuliidu moodustamiseks pöörduda taas FPÖ poole. Ta võib pöörduda ka roheliste ja NEOS-i poole ja ta pole välistanud ka vähemusvalitsust.

Eelmisel korral vältasid koalitsioonikõnelused mitu kuud ja nii läheb ilmselt ka seekord. Mis tahes kujul valitsus vajab ka president Alexander Van der Belleni jah-sõna.

Tagasi üles