:format(webp)/nginx/o/2019/09/30/12611605t1hcf00.jpg)
Hispaania ülemkohus andis täna lõpliku rohelise tule diktaator Francisco Franco surnukeha tema praegusest hauast eemaldamiseks ja teise kohta matmiseks.
Kohus andis loa Franco kohe üles kaevata (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Hispaaniat aastatel 1936-1976 parempoolse diktaatorina valitsenud Franco maetud Madridist 50 kilomeetri kaugusele Langenute Orgu (Valle de los Caídos).
Teate, et juriidilised takistused on Franco ekshumatsiooni eest lõplikult kõrvaldatud, avaldas täna Hispaania valitsus.
/nginx/o/2019/09/30/12611666t1h518c.jpg)
Sotsist peaminister Pedro Sánchez on diktaatori ümbermatmist soovinud alates sellest, kui 2018. aasta suvel võimule sai. Teatud osa Hispaania ühiskonnast ja Franco lapselapsed on aga avaldanud sellele vastuseisu.
Diktaatori järglased ja siiani tegutsev Francisco Franco Fond olid ka need, kes üritasid ümbermatmist kohtus vaidlustada. Teise variandina pakkusid nad välja, et praegu kodusõjaohvrite mälestuspaigas puhkava diktaatori põrmu võiks kolida Madridi südalinna Almudena katedraali.
/nginx/o/2019/09/30/12611659t1h5103.jpg)
Almudena katedraali puhul peljati, et kui Franco haud sinna kolida, saab Madridi südames kuningalossi vastas asuvast peakirikust paremäärmuslaste kogunemispaik. Siiani on neid kokku toonud Langenute Org.
Nüüd saab valitsus aga täide viia oma plaani matta Franco Mingorrubio El Pardo surnuaiale tema abikaasa Carmen Polo kõrvale. Tõenäoliselt tehakse see ära enne 10. novembril toimuvaid erakorralisi parlamendivalimisi.
/nginx/o/2019/09/30/12611653t1h664d.jpg)
Ühepoolne kahe poole mälestusmärk
13,6-ruutkilomeetrine Langenute Org rajati veel Franco ajal ideega, et see oleks mälestusmärk kõigile kodusõjas hukkunutele, sõltumata sellest, millisel poolel nad olid.
Sinna on maetud 33 000 kodusõja ohvrit, kuid nimeliselt on tähistatud vaid fašistliku Falange partei asutaja José Antonio Primo de Rivera ja diktaator Francisco Franco hauad. Viimane on ainus sinna maetu, kes ei saanud surma kodusõjas.
/nginx/o/2019/09/30/12611656t1h5845.jpg)
Arhitektuuriliselt poolelt peetakse Langenute Orgu üheks paremaks neoherreistliku ehitise näiteks. Ehitusel kasutati sunnitöölisi.
Kompleksi kuulub Püha Risti basiilika, mille maa-alused ruumid on suuremad kui Vatikani Püha Peetruse basiilika omad. Seal tegutseb benediktiini klooster, kelle munkade tööks on pidevalt palvetada kodusõja ohvrite ning kõigi hilisemates sõdades ja rahuvalveoperatsioonidel langenud hispaanlaste eest.