Kreeka tahab tuleva aasta lõpuks Türki tagasi saata 10 000 migranti

Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis (paremalt teine) esmaspäeval riigi rändepoliitika arutamiseks kokku kutsutud valitsuse istungil Ateenas.

FOTO: PETROS GIANNAKOURIS/AP/Scanpix

Kreeka valitsus teatas esmaspäeval, et tahab saata Euroopa Liidu ja Ankara rändeleppe alusel järgmise aasta lõpuks 10 000 riigis viibivat migranti tagasi Türki.

Ateena suurendaks 2020. aasta lõpuks Türki tagasi saadetavate migrantide hulka 10 000-ni eelmise Kreeka peaministri Aléxis Tsíprase valitsuse nelja ja poole aasta jooksul tagasi saadetud 1805 migrandilt, teatas valitsus avalduses. 

Kreeka konservatiivist peaminister Kyriákos Mitsotákis kutsus neljapäeval EL-i andma kasvava rändevoo peatamiseks Türgile rohkem raha.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on ähvardanud, et hakkab laskma põgenikel uuesti riigist Läände lahkuda, kui rahvusvahelised partnerid ei anna talle rohkem raha 3,6 miljoni Süüria põgeniku toetuseks.

Mitsotákis ütles järgmisel päeval pärast Erdoğaniga kohtumist, et 2016. aasta pakett, millega EL lubas Türgile migrantide peatamise eest kuus miljardit eurot, on «tõsise surve» alla sattunud.

Juuli algul ametisse astunud Mitsotákis on lubanud suhtuda migratsiooni rangemalt kui tema vasakpoolne eelkäija Tsípras, kes võttis põgenikud humanitaarkaalutlustel vastu.

Mitsotákise valitsus on juba teatanud Kreeka merepatrullide hoogustamisest Egeuse merel, sulgenud tagasilükatud asüülitaotlusega migrantide majutuskeskusi ja plaanib asüülisüsteemi ümber korraldada, seisis valitsuse esmaspäevases avalduses. 

Valitsuse teadaanne langeb ajale, kui Kreeka Lesbose saarel asuvas ülerahvastatud Moria põgenikelaagris järgnes põlengule mäss. 

Laagri elanike sõnul hukkusid pühapäeval Moria põgenikelaagris tulekahjus naine ja laps. Laagris elab umbes 13 000 inimest, kuid see on mõeldud majutama vaid 3000 inimest.

Politsei oli sunnitud hiljem sekkuma ja pisargaasiga laiali ajama rahvahulga, mis oli pahane võimude aeglase reageerimise pärast põlengule.

ÜRO pagulasamet (UNHCR) hoiatas esmaspäeval, et olukord Morias on kriitiline ja vajab kohest sekkumist. «Me teeme üleskutse kiirendada ümberpaigutamist ja parandada tingimusi Morias,» ütles UNHCR-i kõneisik Boriss Tšeširkov.

Kreeka võõrustab umbes 70 000 peamiselt Süüria põgenikku ja migranti, kes on alates 2015. aastast kodumaalt Türgi kaudu riiki saabunud.  

Kreeka valitsuse andmeil on viimase kolme kuu jooksul Lesbosel maabunud umbes 10 000 inimest. 

Migrandivoo järk-järguline suurenemine on tekitanud Kreeka Egeuse mere saartel asuvates pagulaslaagrites ohtlikud tingimused. 

«Me oleme 2015. aastaga võrreldes erinevas taustsüsteemis...Kuid see on kaugelt halvim periood, mille me oleme pärast EL-i ja Türgi kokkuleppe sõlmimist läbi teinud,» ütles Kreeka kodanikukaitse aseminister Lefteris Economou esmaspäeval ajakirjanikele. 

«Me püüame migrandid järk-järgult mujale viia, et Moria laager tühjendada,» sõnas ta. 

ÜRO andmeil on ajavahemikul 2.-15. septembrini Kreeka saartelt maismaale viidud umbes 2510 migranti. Abiorganisatsiooni Oxfam andmeil on hetkseisuga Egeuse mere pagulaslaagrites endiselt üle 26 200 migrandi. 

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Mina Andreeva ütles esmaspäeval, et «saabumiste kasv Kreekas viimastel nädalatel on pannud niigi puudulikule süsteemile tohutu koorma ja on tekitamas jätkusuutmatuid tingimusi». 

Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos peaks külastama kriisi arutamiseks koos Saksa ja Prantsuse siseministriga sel nädalal Kreekat ja Türgit. 

Tagasi üles