Rootsi mereväe peakorter naaseb külma sõja aegsesse kindlusesse

Rootsi korvett patrullimas HMS Visby Stockholmi lähedal 2014. aasta oktoobris pärast seda, kui riigi rannikuvetes väidetavat Vene allveelaeva nähti.

FOTO: Marko Säävälä / TT / Scanpix

Rootsi mereväe peakorter naaseb tohutusse külma sõja aegsesse, maa-alusesse ja tuumarünnakukindlasse kindlusesse. Tagasikolimises nähakse sammu Venemaa kasvava sõjajõu vastu, kirjutas Briti leht Guardian eile. 

Mereväe peakorter lahkus Stockholmi lähedal saladuskatte all 1969. aastal valminud Muskö baasist 25 aastat tagasi. Miljardite graniiditonnide all asuvas baasis on kilomeetrite jagu tunneleid, kontoriruumid ja haigla, aga ka sõjalaevu peita suutvad kambrid.

Rootsi mereväe juhatus ütles esmaspäeval, et baasi naasmine annab neile rohkem vabadust manööverdada.

«Samm põhineb kaalutlusel, et venelased võivad kasutada võimsaid relvi, mis nõuavad sellist kaitset, mida saab anda vaid Muskö,» ütles vanemanalüütik Niklas Granholm Rootsi kaitseuuringute ametist.

Ka maa- ja õhuväe peakorterid lahkuvad pealinnast tugevamalt kaitstud punktidesse ning hajutavad end geograafiliselt laiali, et neid oleks raskem rünnata. Kuid mereväe peakorteri viimine Muskösse on kolmikust kõige sümboolsem, sest rõhutab külma sõja meeleolude naasmist riiki.

«Muskö baas on kaitserajatise seisukohast ainulaadne. See katab maa all Stockholmi vanalinna suuruse ala,» ütles Rootsi mereväe kommunikatsioonijuht Rebecca Landberg.

«Mereväe juhatus peab vastu pidama ja töötama ka rünnaku all olles. Seega on Muskö parim valik... Relvajõud peavad kohandama oma tegevust halveneva väliskeskkonna osutatud väljakutsetega toime tulemiseks.»

Oma raha, võõras allveelaev

Rootsi, nagu enamik Euroopa riike, otsustas külma sõja järel vähendada oma kaitsekulutusi. Kui 1990. aastal oli kaitseraha osakaal SKP-st 2,5 protsenti, siis 2010. aastal oli see vaevu 1 protsent. Riik kandis sõjatehnikat maha, pani baase kinni ning müüs Muskö laevatehase Saksa firmale Thyssen Krupp.

Kuid Venemaa otsus okupeerida ja annekteerida Krimm 2014. aastal «muutis asju täielikult», ütles Granholm. «See näitas, et see on see, mida Venemaa oma väiksemate naabritega teeb. Nüüd seisab ees raske ja pikk ülesanne relvajõud taas üles ehitada.»

Rootsi kaitsefirma Saab ostis Thyssen Kruppi Musköst välja 2014. aasta juunis. Sellele eelnes mõningane käte väänamine, mille raames osteti suur osa Kruppi töötajatest üle ning kaitseministeerim tegi Malmös ühes Kruppi laevatehases koidul haarangu, mida põhjendati vajadusega kaitsta sõjalisi saladusi.

Mõni kuu hiljem haaras Stockholmi paanikahoog, kui väidetavalt nähti linna lähedal Vene väikeallveelaeva. See meenutas elanikele juhtumit 1981. aastal, kui Karlskrona lähedal sõitis karile üks Nõukogude Liidu tuumaallveelaev.

Viie aasta tagune allveelaevajaht, mille paljud üksikasjad on jätkuvalt teadmata, pani paljud inimesed soovima NATO liikmesust. Juhtumi järel hakkas riik kaitsekulutusi suurendama ning võttis esmakordselt rohkem kui kahe aastakümne jooksul ette kaitse-eelarve järjepideva suurendamise. Valitsus lubas kasvatada kaitseraha 2016. aasta 43 miljardilt kroonilt (4 miljardit eurolt) 2020. aastaks 50 miljardile (4,66 miljardile).

Sõjalise valmisoleku suurendamiseks otsustas riik 2017. aastal taastada kohustusliku ajateenistuse ning jagas kõikidele majapidamistele juhised juhuks, kui Rootsit tabab tuumarünnak.

Kuigi Muskö kaotas keskse rolli Rootsi kaitses 1990. aastatel, siis mereväelased pole saarelt kunagi täielikult lahkunud. Kui Briti ja Belgia asjaarmastajad üritasid eelmisel aastal baasi sisse saada, siis tehti nende suunas hoiatuslaske ning nad peeti kinni.

Siiski on baasi rajatised seisnud suuresti jõude ning renoveerimiseks ja kaasajastamiseks kulub ilmselt mitu aastat. Ohvitseride ametiühingu andmeil võib baasi täieliku varustamiseni minna 2021. või 2022. aastani.

Tagasi üles