/nginx/o/2019/10/01/12612978t1hb50b.jpg)
Peruu president Martín Vizcarra saatis esmaspäeval laiali opositsiooni kontrollitud parlamendi, mille liikmeid ta süüdistab korruptsioonitõrjemeetmete tõkestamises, ning kuulutas välja uued valimised, millele parlament reageeris riigipea volituste peatamisega.
Vizcarra ütles telepöördumises kaaskodanikele, et otsustas korraldada uued parlamendivalimised, sest seadusandjad otsustasid jätkata tema korruptsioonitõrjereformide blokeerimist ning hääletada peaaegu kõigi põhiseaduskohtu liikmete väljavahetamise üle.
«Teeme nüüd ajalugu, mida tulevased põlvkonnad meenutama hakkavad,» lausus president. «Ja kui nad seda teevad, siis loodan, et nad mõistavad, kui ulatuslik on see meie riiki niivõrd palju kahjustanud kõikjaleulatuva kurjuse vastu käiv võitlus.»
Presidendi sõnul on parlamendi laialisaatmine vajalik «poliitilise ummikseisu lõpetamiseks, mis on takistanud Peruu kasvamist oma võimaluste rütmis», vahendas Financial Times.
Kohe pärast presidendi teadaannet hääletasid 130-kohalise kongressi 86 liiget tema volituste aastaks peatamise poolt «moraalse suutmatuse» tõttu ja nimetasid asepresidendi Mercedes Aráoze presidendi kohusetäitjaks.
Financial Timesi teatel ütles Aráoz pärast ajutiseks riigipeaks vannutamist, et «tõsine institutsionaalne kriis, mille riik läbi tegi, lõppes täna pärastlõunal president Vizcarra põhiseadusvastase meetmega kongressi ebaseaduslikust laialisaatmisest».
«Asun ajutiselt täitma vabariigi presidendi ülesandeid,» sõnas senine asepresident, pälvides parlamendisaadikute aplausi. «Ma tean, et paljudel peruulastel on poliitilistest vastasseisudest ja riigi polariseerumisest kõrini,» lausus Aráoz ja lubas jätkata valitsuse korruptsioonivastast päevakorda «leppimise ja dialoogi» vaimus.
Samal ajal vannutas Vizcarra presidendipalees ametisse uue peaministri, andes mõista, et ei ole valmis ametist lahkuma. Ta väljastas ka määruse parlamendivalimiste korraldamisest 26. jaanuaril.
Politsei- ja sõjaväejuhid «kinnitasid üle oma täieliku toetuse põhiseaduslikule korrale» ja Vizcarrale kohtumisel presidendipalees, teatas presidendi kantselei Twitteris ja lisas kohtumisest foto.
Parlamendi laialisaatmise toetajad kogunesid tänavatele üle kogu Peruu ning Limas avaldas presidendi otsusele toetust umbes 2000 inimest.
Politsei oli sunnitud tõrjuma sadu parlamendihoonesse tungida üritanud vihaseid meeleavaldajaid.
Kongress tuleb reedel taas kokku Vizcarra tagandamist arutama, ütles spiiker Pedro Olaechea.
«Me seisame silmitsi riigipöördega,» ütles opositsioonisaadik Jorge del Castillo presidendi sammu kohta. «Ma loodan, et relvajõud ja politsei jäävad sellest komejandist eemale.»
Tekkinud kriis on kulminatsiooniks mitu aastat kestnud poliitilistele vaidlustele.
2018. aasta märtsis presidendiks saanud Vizcarra on olnud alatasa vastasseisus kongressiga, kus on enamuses Keiko Fujimori erakond Rahva Jõud. Parteijuht ise on Brasiilia ehitushiiu Odebrechtiga seotud korruptsioonisüüdistuse tõttu vahi all.
Kunagise presidendi Alberto Fujimori tütart Keikot süüdistatakse 2011. aasta presidendivalimiste kampaaniaks Brasiilia ehitushiiult Odebrecht 1,2 miljoni dollari suuruse summa vastuvõtmises. Raha läks ebaseaduslikult Fujimori erakonnale.
Ootamatu pööre võib lüüa veelgi rohkem kõikuma riigi, mille kohtusüsteem alles menetleb suurt Odebrechti korruptsiooniskandaali. Lisaks napib riigis usaldust ametkondade vastu ja Vizcarral on raskusi riigi valitsemisega.
Siiski arvatakse, et enamik peruulasi tervitab otsust, sest nad ihkavad praegu parlamendis enamuses oleva Rahva Jõu vähemusse hääletada.
«Peruulased palju pisaraid valama ei hakka,» ütles politoloog Steven Levitsky Harvardi ülikoolist.
Odebrecht on tunnistanud, et maksis 800 miljonit dollarit altkäemaksu ametnikele üle Lõuna-Ameerika, sealhulgas 29 miljonit dollarit Peruus.
Peruus uuritakse juhtumiga seoses kolme endist presidenti ning neljas, Alan García sooritas aprillis enesetapu ajal, kui politsei saabus tema koju teda rahapesu eest vahistama.
Keiko Fujimori kaotas napilt nii 2011. kui ka 2016. aasta presidendivalimised.