/nginx/o/2019/06/20/12283791t1hbab5.png)
/nginx/o/2019/09/26/12597465t1h562e.jpg)
Eestis äsja kasutusele võetud rahunemispeatust ei saaks Läti kiiruseületajate peal isegi eksperimendi korras proovida, arvab Läti riigipolitsei liiklusohutuse valitsuse juht Normunds Krapsis.
Lõunanaabritele ei sobi: Läti politseijuht ei pea Eestis juurutatud rahunemispeatust isegi katse korras võimalikuks (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti võib nüüd Eestis kiiruseületajaid trahvi asemel oodata rahunemispeatus. See tähendab, et kiirust ületanud autojuht saab valida, kas maksab trahvi või ootab tee ääres vastavalt rikkumise tõsidusele kas 45 või 60 minutit.
Tegemist ei ole veel kindla meetmega, vaid ühega politsei- ja piirivalveameti (PPA) lähiajal käiku minevatest käitumisteadlikest eksperimentidest, mille eesmärk on muuta eestlaste liikluskäitumist, kus kiiruse ületamine on sotsiaalne norm.
Normunds Krapsis õnnitles Eestit selle idee elluviimise puhul, kuid jäi selle Lätis rakendamise osas äärmiselt skeptiliseks. Krapsise hinnangul ei saaks rahunemispeatuse meetodit lõunanaabrite peal ilmselt isegi eksperimendi korras proovida.
Esiteks oleks vaja viia Läti seadusandlusesse sisse vajalikud muudatused. Teiseks pole Krapsise sõnul Lätis nii palju politseinikke, kes kontrolliksid sõidukijuhtide rahunemist teeservas. Pealegi, võttes aluseks inimõigused, ei pruugi lätlased selliseid uuendusi omaks võtta.
Krapsis märkis, et peale Eesti ei tea ta ühtki teist EL-i riiki, kus rahunemispeatus oleks kasutusel. Ta tuletas meelde, et hiljuti oli Lätis suur diskussioon kiiruseületamise eest määratavate trahvide küsimuses. Trahve küll suurendati, kuid need on jätkuvalt EL-is ühed väiksemad.
Politseijuht leiab, et kiiruseületajatega võitlemisel tuleb jätkata senist kurssi, kasutades erinevaid tehnilisi lahendusi – statsionaarseid ja mobiilseid radareid, samuti muid vahendeid.
Hetkel on Läti maanteede äärde paigaldatud 100 statsionaarset ja 12 mobiilset kiiruskaamerat ning üks sõidukite keskmist kiirust mõõtev seadeldis. Kavas oli osta veel 50 statsionaarset radarit ning sama palju radarite mulaaže, kuid seni pole valitsus selleks raha eraldanud. Samuti pole leitud lahendust liikluspolitseinike nappusele.