Peruu asepresident astus tagasi ja kutsus korraldama uusi valimisi

Ametist lahkunud Peruu asepresident Mercedes Aráoz 2. septembril Hiinas.

FOTO: EPA/Scanpix

Peruu asepresident pani teisipäeval ameti maha ja kutsus korraldama uusi valimisi pärast seda, kui parlament oli ta päev varem pärast president Martín Vizcarra volituste peatamist ajutiseks riigipeaks vannutanud. 

«Olen otsustanud astuda pöördumatult tagasi Vabariigi asepresidendi ametikohalt,» kirjutas Mercedes Aráoz Twitteri-postituses, millele lisas lahkumiskirja. Ta väljendas lootust üldvalimiste korraldamisele võimalikult lühikese aja jooksul. 

Vizcarra teatas esmaspäeval parlamendi laialisaatmisest ja uute valimiste väljakuulutamisest, millele parlament reageeris tema volituste peatamisega ning asepresident Aráoze ajutiseks riigipeaks vannutamisega. 

Vizcarrat, kelle korruptsioonitõrjemeetmed on rahva hulgas populaarsed, kogunesid seejärel Peruu linnade tänavatele toetama tuhanded inimesed ning relvajõud ja politsei kinnitasid toetust presidendile, nurjates parlamendi manöövri. 

Endise opositsiooniliidri Keiko Fujimori toetajatega liidu sõlminud Aráoze tagasiastumine järgneb Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) keeldumisele Peruu võimuvõitlusesse sekkuda. 

OAS teatas teisipäeval, et parlamendi laialisaatmise seaduslikkusele peab hinnangu andma Peruu põhiseaduskohus, lisades, et «riigi poliitilise polariseerumise lahendamine valimiste teel oleks õiglane». 

Kongressi spiikri Pedro Olaechea sõnul kaalub mitu seadusandjat parlamendi laialisaatmise otsuse vaidlustamist põhiseaduskohtus. 

Tuline poliitiline vastasseis ei ole Peruu argielu kuigivõrd mõjutanud ning ainsa märkimisväärse muutusena täheldati teisipäeval karmimaid julgeolekumeetmeid valitsuse residentsi ja kongressihoone ümbruses. 

Presidendi üleskutse parlamendivalimiste korraldamiseks 26. jaanuaril kiitis teisipäeval heaks sõltumatu riiklik valimiskohus. 

Vizcarra põhjendas parlamendi laialisaatmist korruptsioonitõrjereformide blokeerimisega parlamendis ning selle otsusega hääletada peaaegu kõigi põhiseaduskohtu liikmete väljavahetamise üle. 

Eelmisel aastal heaks kiidetud uue valimisseaduse järgi ei saa parlamendisaadikud tagasivalimist taotleda. Järgmise aasta algul valitava uue kongressi mandaat kestaks vaid 2021. aastani ehk laialisaadetud koosseisu viieaastase ametiaja lõpuni. 

Ennetähtaegsete valimisteni vastutab Peruu seadusandluse eest 27-liikmeline alaline kongressi komisjon, mille 18 liiget on Fujimorit toetavad opositsionäärid eesotsas Olaecheaga. 

Peruu poliitilise kriisi juured on 2016. aasta presidendivalimistes, mille võitis nüüdseks tagasi astunud Vizcarra eelkäija Pedro Pablo Kuczynski. 

Kuczynskil õnnestus presidendivalimised Fujimori ees küll võita, kuid viimase erakond saavutas kongressis ülekaaluka enamuse, mille abil õnnestus opositsioonil sundida korruptsiooniskandaali sattunud Kuczynski eelmisel aastal tagasi astuma. 

2018. aasta märtsis presidendiks saanud Vizcarra on olnud alatasa vastasseisus kongressiga, kus on enamuses Fujimori erakond Rahva Jõud. Parteijuht ise on Brasiilia ehitushiiu Odebrechtiga seotud korruptsioonisüüdistuse tõttu vahi all.

Tagasi üles