EIÕK: holokausti eitamine pole inimõigus

19. septembril 2019 möödus 75 aastat holokausti võikaimast sündmusest Eestis - Klooga laagris tapeti ligi kaks tuhat juuti. Fotol on Klooga laagri peavärav. Foto: Eesti Mälu Instituut

Holokausti eitamine pole inimõigus, teatas neljapäeval Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) otsuses.

Kohtuotsus langetati Saksa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kohaliku parlamendi liikme Udo Pastörsi hagis. Pastörs mõisteti Saksamaal 2012. aastal süüdi 2010. aastal peetud kõne eest, milles ta näis seadvat kahtluse alla, kas juutide massimõrv Teise maailmasõja ajal ehk holokaust üldse toimus. 

Paremäärmuslikku Natsionaaldemokraatlikku Parteisse (NDP) kuuluv Pastörs kaebas Saksa kohtu süüdimõistva otsuse edasi EIÕK-i 2014. aastal. 

Poliitiku sõnul rikuti tema sõnavabaduse õigust ja õigust ausale kohtuprotsessile, kuna tema apellatsioonikohtu kohtunik oli algse otsuse langetanud kohtuniku abikaasa. 

EIÕK-i väitel on Pastörsi kaebus «täiesti selgelt valedel alustel ning tuli tagasi lükata». 

Samuti otsustas kohus nelja häälega kolme vastu, et Pastörsi õigust ausale kohtuprotsessile ei rikutud. 

Sõltumatu apellatsioonikogu, kel polnud sidemeid abielus kohtunikega, oli juba erapoolikuse süüdistusi kuulanud ning need tagasi lükanud, rõhutas EIÕK. 

«Nõndanimetatud holokausti kasutatakse poliitilistel ja majanduslikel eesmärkidel,» ütles Pastörs 2010. aastal kõnes, vahendas EIÕK. 

Pastörsi kõne liigitus «holokausti eitamiseks, millega näidati põlgust selle ohvritele ning mindi vastuollu vettpidavate ajalooliste faktidega», teatas kohus. 

Ta «ütles teadlikult väärtõdesid, et laimata juute ning tagakiusamist, mida nad läbi elasid». Selliste avaldustega «ei saa kaasneda sõnavabaduse kaitse», mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis, kuna «need lähevad vastuollu konventsiooni enda väärtustega», lisas kohus.