/nginx/o/2019/10/04/12623822t1h7384.jpg)
Eesti ehitajad kipuvad olema Soome ehitusettevõtetele liiga kallid ning nende asemel värvatakse mujalt pärit odavamat tööjõudu, kirjutab Rakennuslehti.
Soome ehitusfirmadele on eestlased juba liiga kallid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitustele palgatakse konkurentsi karmistudes üha odavamat tööjõudu. Eelmisel nädalal tegi Rakennuslehti ehitusplatsidel ringkäigu, mille käigus selgus, et Eesti puusepad kipuvad Soome ehitusettevõtetele juba liiga kallid olema. Soomes teenivad nad umbes 14-15 eurot tunnis, kuid Eestis on palgatase tõusnud juba 11 euroni tunnis.
Soomlaste jaoks on probleemiks see, et ka valgevenelased ning ukrainlased soovivad minna tööle pigem Eestisse kui Soome, kus elamine on kallis. Lätlased ja leedukad suunduvad aga juba pikka aega Rootsi ja Norrasse ning väldivad Soomet.
Soome ehitustele on asemele tulnud näiteks poolakad, rumeenlased, slovakid ja horvaadid. Helsingi lähipiirkonna ehitusplatsidel võib näha 40-50 rahvust ning töötajaid juhendatakse isegi hiina, somaalia, albaania ja araabia keeles.
Lahtis töötasid sillaehitusel Hispaaniast pärit armeerijad, kuna soomlasi selline raske ning tihti külma ilmaga tehtav töö enam ei huvita. Rakennuslehti sõnul ei maksta armeerijatele ka enam nii suurt palka kui varem.
Tellinguid panevad ehitustel tihti kokku rumeenlased. Varem tegid sageli seda tööd vanglast vabanenud soomlased, kellega võrreldes tunduvad rumeenlased ehitusfirmadele turvaliste ning professionaalsete töötajatena.
Poolakatest betoneerijad on Helsingi lähipiirkonnas juba tuttav nähtus. Kui ehitusfirma YIT eelmisel aastal ühe poolakate seltskonna oma ehitusplatsilt välja viskas, said mehed praktiliselt kohe lähedal asuvalt ehitusplatsilt tööd.
Poolakad ei ole aga odavtööjõud. Nad võivad küll esimese pakkumisega nõus olla, kuid kui kuulevad, mida nende sõbrad teenivad, hakkavad nad kiiresti enda tööd kõrgemalt hindama. Seetõttu on paljud tööandjad suure surve all tuua veelgi odavamat tööjõudu väljastpoolt Euroopa Liitu.
Palju maalreid on Soome tulnud Usbekistanist. Nende puhul on märkimisväärne, et nad jaksavad teha rasket krohvimist kiirema tempoga kui Soome kutsekoolides maalri eriala lõpetanud mehed, naistest rääkimata. Rakennuslehti lisab, et kõige selle juures on suureks plussiks veel usbekkidele makstav madalam palk.
Soome kaubanduskoda tegi sel nädalal lobitööd, et kaotada vajaduspõhisus, mille järgi tuleb enne välismaalasest tööliseke elamisloa andmist teha kindlaks, et Soomes ei ole vastava töö jaoks piisavalt tööjõudu.
«Ettevõtete jaoks oleks suurim tööjõu sisserännet puudutav muudatus loobuda Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikidest väljaspoolt tulevate töötajate vajaduspõhisusest,» teatas kaubanduskoda. «Ettevõtted teavad ametnikest paremini, milliseid töötajaid riigis vajatakse. Ettevõtete kasvu ja arengut ei saa bürokraatiaga mõjutada.»