Maris Ilves arutleb euroblogis, kas juhul, kui vene keel saab rahvahääletuse otsusel Läti teiseks riigikeeleks, muutub see ka Euroopa Liidu ametlikuks keeleks.*
Kas vene keelest võib saada euroliidu ametlik keel?
25. detsember 2011, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vene keelest saab Lätis ametlikult riigikeel, saab Läti valitsus paluda Euroopa Liidu liikmesriikidest koosneval nõukogul lisada see EL-i ametlike keelte hulka. EL-i ametliku keele staatuse saamiseks peab nõukogu kiitma selle heaks ühehäälselt. Siinkohal tuleb järgmine küsimus esitada liikmesriikide, sh Eesti valitsusele, kas nad kõik toetavad üksmeelselt vene keelt Euroopa Liidu ametliku keelena.
Kui liikmesriigid nii otsustavad, siis tõlgitakse kõik euroliidu ametlikud dokumendid ka vene keelde. Suulise ja kirjaliku tõlke kulud ametlikku keelde katavad EL-i institutsioonid. See tähendab, et EL-i institutsioonide tõlketeenistused peavad korraldama tõlke ning värbama vene keelde tõlkivaid inimesi. Näiteks Horvaatia liitumisel EL-iga vajab üksnes Euroopa Komisjon umbes 60 horvaadi keele tõlkijat.
Teine võimalus on, et Läti taotleb EL-i nõukogus vene keelele täiendava keele staatust. Täiendavate keelte kasutamise kohta võttis EL nõukogu juunis 2005 vastu järeldused, mille kohaselt on täiendavaks keeleks selline keel, mille staatust tunnustab liikmesriigi põhiseadus kogu riigi territooriumil või selle osal või mille kasutamine riigikeelena on seadusega lubatud. See tähendab, et Läti võib taotleda vene keele kasutamist kontaktides EL-i institutsioonidega. Sellisel juhul kannab nii suulise kui kirjaliku tõlke kulud Läti riik. See nõuab samuti EL nõukogu ühehäälselt otsust ning kokkulepet Läti ning iga EL-i institutsiooni vahel eraldi.
Täiendava keele staatuse loomise põhjuseks oli Hispaania sisepoliitiline olukord, mille kohaselt on baski, katalaani ja galiitsia keelel põhiseaduse järgi eristaatus. Seega on kõik EL-i institutsioonid leppinud Hispaania valitsusega kokku nende kolme keele kasutamise osas. Hispaania valitsus tasub kõik tõlkega kaasnevad kulud.
Hispaania kodanikud võivad kirjutada EL-i institutsioonidesse lisaks ametliku keele staatuses olevale hispaania keelele ka baski, katalaani ja galiitsia keeles, pöördudes esmalt Hispaania alalisse esindusse EL-i juures. Alaline esindus korraldab kirja tõlke hispaania keelde ning edastab selle Euroopa Komisjonile. Kui kiri eeldab vastust, saadab Euroopa Komisjon selle hispaania keeles Hispaania alalisse esindusse, kes korraldab tõlke vastavalt siis baski, katalaani või galiitsia keelde, ning edastab selle siis kirja saatjale.
Juunis 2008 anti sama dokumendi alusel täiendava keele staatus Ühendkuningriigis kõneldavale šoti ning kõmri keelele.
Lissaboni lepingu alusel võib liikmesriigi ning ELi institutsioonide vahel kokku leppida mis tahes muu keele lisamise täiendavate keelte hulka.
Euroopa Liidus on praegu 23 ametlikku keelt ning mõned täiendavad keeled. Ametliku keele staatus tähendab, et EL-i institutsioonidega saab suhelda kõigis nendes keeltes ning samuti avaldatakse kõik EL-i õigusaktid kõigis 23 keeles.
*Loost on välja jäetud spekulatsioonid selle üle, kui tõenäoline on võimalus, et Läti rahvahääletus tunnistab vene keele riigikeeleks, ning kirjeldatud ainult keelte õiguslikku olukorda Euroopa Liidus.