Soome valitsus: meie majanduskasvust ei piisa heaoluriigi ülalpidamiseks

Soome valitsuse ministrid septembris järgmise aasta eelarvet tutvustamas. Vasakult peaminister Antti Rinne (Sotsiaaldemokraatlik partei), majandusminister Katri Kulmuni (Keskerakond), siseminister Maria Ohisalo (Rohelised), haridusminister Li Andersson (Vasakliit) ja justiitsminister Anna-Maja Henriksson (Rootsi Rahvapartei). Foto: Soome valitsuse kommunikatsioonibüroo

Soome rahandusministeerium avaldas täna uue majandusprognoosi, mille alusel jätkab majandus langevas joones.

Rahandusministeeriumi sõnul on Soome majanduskasv sel aastal 1,5 protsenti ning see langeb lähiaastatel alla ühe protsendi piiri. «Sellest ei piisa heaoluriigi ülalpidamiseks,» kommenteeris rahandusministeeriumi osakonnajuht Mikko Spolander pressiteate vahendusel.

Veel juunis prognoosis rahandusministeerium Soome tänavuseks majanduskasvuks 1,6 protsenti ja järgmiseks aastaks 1,2 protsenti.

Rahandusministeeriumi prognoosis ei arvestata Soome või maailmamajanduse jahenemist lähiaastatel, kuid Spolanderi sõnul «on ebakindlus suur».

Majanduskasvu aeglustumise, rahvastiku vananemise ja Antti Rinne valitsuse planeeritud püsikulude tõusu tõttu hakkas Soome riigivõlg taas kasvama.

Valitsuse eesmärkide kohaselt kaetakse kasvavate kuludega tööhõive parandamiseks mõeldud meetmete rahastust. Meetmete sisu pole veel täpselt teada, mistõttu ei arvestanud rahandusministeerium ka nendega oma prognoosis.

Ilma täiendavate meetmeteta jääb Soome majandus aastal 2023 umbes 3,7 miljardi euro suurusesse puudujääki.

Prognoosi kohaselt aeglustub lähiaastatel Soome eksport, see on tingitud Euroopa majanduse nõrgenemisest. Suurimaks riskiks on rahandusministeeriumi hinnangul maailma kaubandustülid ning Suurbritannia leppeta lahkumine Euroopa Liidust.

Soome majanduskasvu hoiab lähiaastatel üleval eelkõige sisetarbimine: kulutamine kasvab, sest sissetulekud tõusevad ning tööhõive püsib kõrge.

Rahandusministeeriumi sõnul tööhõive kasv siiski aeglustub. «Seepärast peavad meetmed, millega taotletakse tugevamat konkurentsivõimet ja kõrgemat tööhõivet ning tootlikkust, olema valitsuse majanduseesmärkide seas kõrgel kohal,» ütles Spolander.

Soome valitsuse eesmärk on parandada uute meetmetega 60 000 inimese tööhõivet. Suvel avaldatud prognoosi kohaselt piisanuks valitsuse kavandavatest meetmetest 75-protsendilise tööhõive saavutamiseks, kuid värske prognoos on skeptilisem. «Tööhõive tõuseb 2023. aastaks 73,1 protsendini,» tõdetakse pressiteates.

Eduskunna koonderakondlasest saadik Elina Lepomäki avaldas reedel lõigu eelarveprognoosist Twitteris ning kirjutas, et omavalitsused ja riik on aastaks 2023 5,4 miljardi suuruses puudujäägis ning sotsiaalkindlustusfondi puudujääk 3,6 miljardit eurot.

Tuoreen julkisen talouden suunnitelman mukaan julkinen talous on kauden lopussa 3,6 miljardia pakkasella (1,4% / BKT). Näin siis ilman taantumaa. Missähän vaiheessa @keskusta kävelee ulos hallituksesta kun asettivat kynnysehdoksi tasapainon - kuten @kokoomus. Olivathan tosissaan? pic.twitter.com/9T3NWw6C0f

— Elina Lepomäki (@elinalepomaki) 4 October 2019