Stockholmi äärelinna elanikud põgenevad jõukude pealetungi eest (26)

Copy
Tuletõrjujad kustutamas põlevaid autosid 2013. aastal Rinkeby magalarajoonis.
Tuletõrjujad kustutamas põlevaid autosid 2013. aastal Rinkeby magalarajoonis. Foto: SCANPIX SWEDEN / Reuters / Scanpix

Stockholmi Märsta äärelinnas põletati täna öösel maha umbes 20 autot ning kohalike sõnul on turvatunne märgatavalt langenud, kirjutab Helsingin Sanomat.

Stockholmi põhjaosas Märsta äärelinnas haises varahommikul bensiini ja põlenud kummi järgi. Kokku põles Põhja-Stockholmis Rootsi väljaannete sõnul täna öösel umbes 20 autot.

Kohalikud teavitasid politseid umbes kell kaks öösel, kui piirkonnas hakkas levima põlemise tõttu tekkinud tugev hais.

Lisaks põlenud autodele plahvatas lähedal asunud juuksurisalongi ees lõhkeseadeldis. Politsei ei ole kindel, kas plahvatus ja põlenud autod on üksteisega seotud. Ühtegi kahtlustatavat politseil hetkel pole.

Autodest on järel vaid põlenud vrakid ja tuhk. Põlenud autosid vaatama tulnud noormees, kes ei soovinud oma nime avaldada, ärkas enda sõnul öösel üles plahvatuste tõttu. «Alguses üks, siis järgmine ja järgmine.» Ta teadis Helsingin Sanomatele rääkida, et ühe maha põlenud auto, Volkswageni, oli sinna toonud alles üleeile tema sõber.

Kõige kallim põlenud auto oli 2018. aasta Volvo. Piirkonnas elava Jeanette'i sõnul alustasidki autode põletajad just kõige kallimast mudelist.

Jeanette'i sõnul on Märsta muutunud lühikese aja jooksul ebaturvaliseks. «Ei taha siin enam elada,» sõnas naine. Tema sõnul kadus tal turvatunne juba pool aastat tagasi, kui süüdati naabermaja.

Helsingin Sanomate reporter rääkis ka piirkonna kinnisvarahooldaja Rami Jazamtyga, kes oli ainsana nõus oma nime avaldama. Ka tema kolis mõne aja eest sealt mujale. «Sain hea üürilepingu, aga tegin seda ka laste pärast. Ma ei taha, et nad siin kasvavad.»

Jazamty sõnul põles seal hiljuti tema naabermaja, mille süütajad saadi kätte ning selgus, et süütamise põhjuseks oli jõuguvägivald. Tema sõnul on käsitamatu, et kogu Märsta piirkonnas ei ole ühtegi politseijaoskonda. «Siin ei näe väga politseinikke.»

Jazamty sõnu kinnitasid ka lähedal kohvikus istunud kolm keskealist meest, kelle sõnul ilmub politsei kohale vaid siis, kui juhtub midagi suurt. «Nad on siin 2-3 päeva kohal ja kaovad taas.» Meeste sõnul oli alles eelmisel nädalal sealsamas kohviku lähedal tulevahetus.

Rootsi ühiskonnas on juba mõnda aega arutatud, mida teha riigis kasvava jõuguvägivalla ja sellega seotud kuritegevusega. Jõukude tegevust plaanitakse takistada rangemate karistustega.

«Alaealiste leebemad karistused tuleks ära kaotada,» leidis üks Märsta kohvikus istunud meestest. Sama idee on läbi käinud ka parlamendist, sest paljud kuritegusid sooritavatest jõuguliikmetest on just alaealised.

Rootsi parlamendis ehk Riksdagis on arutusel olnud ka see, et anda inimestele võimalus anonüümselt tunnistusi anda. Seda pooldavad kõige rohkem parempoolsed opositsiooniparteid, kuid ka valitsus pole ideed täielikult maha teinud. Näiteks Soomes on anonüümne tunnistamine võimalik, kuid selle tingimused on ranged.

Märsta kohvikus istuv kolmik kiidab üksmeelselt anonüümse tunnistamise idee heaks. «Ära siis kohviku nime maini – meid tuntakse siin,» hõikas üks meestest Helsingin Sanomate reporterile järele.

Kommentaarid (26)
Copy
Tagasi üles