USA kandis musta nimekirja uiguuride tagakiusamisega seotud Hiina ettevõtted

Uiguuri meeleavaldaja.

FOTO: HUSEYIN ALDEMIR / REUTERS / SCANPIX

USA kandis eile musta nimekirja 28 Hiina ettevõtet ja isikut, kes on Ühendriikide võimude hinnangul seotud uiguuri vähemuse tagakiusamisega Xinjiangi regioonis.

Otsuse tegi teatavaks kaubandusminister Wilbur Ross, kes ütles, et USA ei saa tegevuseta pealt vaadata etniliste vähemuste tagakiusamist Hiinas.

Musta nimekirja kanti teiste seas videovalveettevõte Hikvision ning tehisintellektifirmad Megvii Technology ja SenseTime.

Kesk-Aasia riigid peaksid tõrjuma Pekingi nõuet saata põgenenud uiguurid tagasi Hiinasse, kus neid võivad oodata repressioonid, ütles septembris USA välisminister Mike Pompeo.

Pompeo sõnul ei ole uiguuridest moslemite kinnihoidmisel Hiina lääneosa laagrites mingit pistmist terrorismiga, nagu Hiina väidab, vaid see on katse kustutada vähemusrahvuste kultuurid ja religioonid.

USA välisminister ütles seda New Yorgis kohtumisel Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani välisministriga ÜRO Peaassamblee kõrvalt.

Hiina loodeosas asuvas Xinjiangi provintsis tõusis 2017. aastal järsult kinni peetud ja vangistatud inimeste arv, näitavad ametlikud andmed.

Peking tugevdab piirkonnas keskvõimu haaret ning saab selle pärast rahvusvaheliselt kõvasti kriitikat. Inimõiguslaste sõnul on võimud seal koonduslaagritesse kinni pannud kuni miljon uiguuri ja teisi, enamjaolt moslemivähemusse kuuluvaid inimesi.

2017. aastal toimus Hiinas iga viies kinnipidamine Xinjiangis, kuigi seal elab vaid kaks protsenti riigi elanikkonnast, selgus kohaliku prokuratuuri andmeist. See on järsk tõus kümne aasta tagusest ajast, mil seal toimus vaid kaks protsenti kogu riigi kinnipidamistest.

Hiina peab kinnipidamisi vajalikuks vahendiks usuäärmuslusele ja terrorismile vastu seismiseks. Samas näitavad värsked andmed, et võimud on võtnud ette just Xinjiangi uiguurid ja teised moslemivähemused ja paneb neid trellide taha senisest pikemaks, ütleb uurija Patrick Poon abiühendusest Amnesty International.

Selleks kasutatakse ühe vahendina kuriteokoosseisu «avaliku julgeoleku ohustamine». See on hägune süüdistus, mis ulatub suurtesse gruppidesse kogunemisest massipussitamisteni. 

Kui avaliku julgeoleku ohustamise alusel algatatud kaasuste arv oli 2007. aastal 1710, siis 2017. aastal oli neid juba 60 510, näitab kõrge rahvaprokuratuuri avaldatud Xinjiangi aastaraamat.

Teine vahend on koosseis «sotsiaalse korra kahjustamine». See käsitleb korrakaitsjate või valitsusametnike töö segamist. Kui 2007. aastal oli selle alusel algatatud kaasusi 1764, siis kümme aastat hiljem oli neid pea 50 000. 

Uurija Pooni sõnul ütlesid välismaal elavad inimesed, et nende pereliikmed Xinjiangis mõisteti salaja vangi mõneks aastaks ning mõnel juhul isegi 10-20 aastaks. Paljudel ei õnnestunud sugulaste kohta üksikasju välja selgitadagi.

Tõusu taga on ilmselt piirkonna kompartei juhiks 2016. aastal määratud käremeelne Chen Quanguo ja tema jõuvõtted, ütles uurija Frences Eve inimõigusühendusest Chinese Human Rights Defenders.

«Advokaadid usuvad, et paljud Xinjiangi nõndanimetatud terroristlikud kaasused, mis on pea alati seotud etniliste vähemustega, ei läbi ettenähtud kohtumenetlust,» lisas ta.

«Näiteks valmistatakse need otsused sageli ette enne kohtuprotsessi algust ning süüdimõistva otsuse langetavad valitsus- ja parteiametnikud, mitte kohtunikud,» jätkas Eve.

Tagasi üles