Helsingi ehitusplatsil avastati tõsiseid alamaksmise juhtumeid

FOTO: Vladimir Nenov / PantherMedia / Scanpix

Helsingis renoveeritava hoone ehitusplatsil avastati tõsiseid alamaksmise juhtumeid. Soome Ehitusliidu sõnul maksid liiga madalat palka nii Soomes kui Balti riikides registreeritud ehitusfirmad.

Soome Ehitusliidu sõnul on kolm eri allhankijat maksnud töötajatele liiga madalat palka. Ehitusliit pani selle tõttu ehitusfirmad eile musta nimekirja. Kahe ehitusfirmaga lahendati probleemid ära ning nad maksid oma töötajatele puudu jäänud palga.

Helsingis Töölös paiknevat Chydenia-maja remonditakse Helsingi Täiskasvanute Kooli kasutusse. Maja omanik on Erikoisrahasto eQ Hoivakiinteistöt, kellele Aalto Ülikool hoone paar aastat tagasi müüs.

Ehitusliidust teatati, et liiga madalat palka maksti umbes 50 töötajale. Nende seas oli venelasi, ukrainlasi, lätlasi ja leedukaid. Osa liiga madalat palka maksnud ehitusfirmadest oli registreeritud Soome ning osa Balti riikidesse.

Ehitusliidu aseesimehe Kimmo Paloneni sõnul kuulusid alamakstud palgad madalamasse palgarühma. Näiteks Eesti maksuameti andmete põhjal olid töötajatele makstud brutopalgad 1000–1300 eurot.

Ehitusliit on sel aastal liiga madalate palkade tõttu musta nimekirja kandnud vähemalt kuus ehitusfirmat. YLE avaldas eelmisel kuul artikli sarnasest juhtumist Helsinki Olümpiastaadioni renoveerimistöödel, kus maksti samuti osale ehitajatele liiga madalaid palku.

Chydenia-maja renoveerimistööde peatöövõtja on NCC, mille renoveerimistööde juhi Vesa Alhroosi sõnul täidab peatöövõtja sõlmitud lepinguid.

«Usaldus kaob selliste allhankijatega, kes lubavad teha teatud asju ja siis ei teegi neid,» tõdes Alhroos. Tema sõnul kontrollib peatöövõtja allhankijate tegevust, kuid see ei puuduta palgaküsimusi. Alhroosi sõnul ei selgu kontrollitavatest dokumentidest, kui palju ühele või teisele töötajale on palka makstud.

«Meil on ehitusplatsil ligi sada töötajat. See, et me saaksime neid kõiki kogu aeg kontrollida, on võimatu,» sõnas Alhroos.

Ehitusliidu meelest tuleks kollektiivlepingu rikkumisi juurida välja karmimate sanktsioonidega.

«Olukord laheneb, kui asjade eest hoolitsetakse nagu aus ettevõte,» arvas Palonen. «Tegemist ei ole sanktsiooniga. Üks lahendus oleks ehk liiga madala palga maksmise kriminaliseerimine.» 

Alhroosi sõnul saadeti liiga madalat palka maksnud allhankijad praktiliselt kohe ehitusplatsilt minema. Kui allhankijad on oma probleemid lahendanud, saab nendega taas rääkida.

«Siia ei tulda enne, kui probleemid on lahendatud», sõnas Alhroos. «Siis arutame uuesti, kas on üldse mingit tagasitulekut. Lõppude lõpuks on see siiski teatud tüüpi sanktsioon, kui koostöö lõppeb.»

Tagasi üles