NYT: ülisalajane Vene luureüksus teostab Läänes juba aastaid erioperatsioone (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
GRU ohvitserid Anatoli Tšepiga ja Aleksandr Mišking Salisburys.
GRU ohvitserid Anatoli Tšepiga ja Aleksandr Mišking Salisburys. Foto: HO / AFP

Venemaa luure ülisalajane üksus on juba aastaid takistamatult lääneriikides olukorda destabiliseerivaid operatsioone läbi viinud, kirjutab New York Times.

Esmalt üritati pingestada olukorda Moldovas, seejärel korraldati kaks tapmiskatset relvakaupmehele Bulgaarias, siis järgnes riigipöördekatse Tšernogoorias ning lõpuks möödunud aastal taheti Suurbritannias mürgitada endine Vene topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar.

Ajalehe andmetel tulid lääneriigi eriteenistused järeldusele, et kõik need erioperatsioonid, nagu ilmselt ka paljud teised, on osa Vene eriteenistuste koordineeritud ja jätkuvast kampaaniast eesmärgiga õõnestada olukorda Euroopas.

Läänes olla veendunud, et selliste erioperatsioonide elluviimiseks on Vene eriteenistuste eliitvõitlejatest loodud ülisalajane üksus, mis on spetsialiseerunud mõrvadele, sabotaažile ning õõnestustegevusele – rühm 29155. Selle olemasolust ei tea isegi paljud GRU ohvitserid. Erinevalt enamikest teistest Vene luuretöötajatest saavad eriüksuse 29155 liikmed sõita vabalt Euroopa riikidesse. Mitmeid neist on autasustatud Afganistani, Tšetšeenia ja Ukraina sõjas osalemise eest.

Eriüksuse 29155 liikmed on tegutsenud tõenäoliselt juba kümmekond aastat, kuid lääne eriteenistustel õnnestus nad identifitseerida alles pärast Tšernogooria ebaõnnestunud riigipöördekatset 2016. aastal. Selle käigus üritati tappa riigi peaminister ning hõivata parlament. Kuid täielikult pühendusid lääne luurajad Vene eriüksusega tegelemisele pärast seda, kui GRU ohvitserid Anatoli Tšepiga ja Aleksandr Miškin üritasid Salisburys mürgitada Sergei Skripali ja tema tütart Julia Skripali.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov suunas New York Timesilt saadud järelepärimise edasi Venemaa kaitseministeeriumile, kust vastust ei saadudki.

Tagasi üles