Hispaanlanna andis naabri kätte hoiule oma tapetud elukaaslase pea

Politseiauto Hispaanias. Foto: MANU FERNANDEZ / AP / Scanpix

Veebruaris helistas 61-aastane hispaanlanna Carmen Merino üle pika aja oma koristajale ja palus tal endale appi tulla. Koristajal polnud aimugi, et ta aitab Merinol varjata võigast kuritegu. 

Cadizi linnas elav Merino andis koristajale selged juhised ning palus tal auto garaaži parkida. Välisukse kõrvale oli Merino asetanud mitu rasket prügikotti. Ta palus abilisel terve maja ära koristada, prügikotid autosse viia ja neist hiljem vabaneda. Koristaja märkis Hispaania tsiviilkaardile antud ütlustes, et täitis täpselt talle antud korraldused.

Ta tunnistas, et ei näinud tol päeval Carmeni elukaaslast, 67-aastast Jesus Mari Barandat. Tegelikkuses oli ta Barandale vägagi lähedal, sest võimude teatel sisaldasid prügikotid suure tõenäosusega just mehe surnukeha. Otsast lõigatud pea andis Merino aga naabritele «hoiule».

Pea avastati 28. septembril ning see on tekitanud erinevaid spekulatsioone. Politsei otsib praegu prügimäelt taga mehe ülejäänud kehaosi, kuid surnukeha leidmise osas ei olda eriti optimistlikud. Merino on mõrvas kahtlustatuna vahi alla võetud.

28. septembril otsustas naaber viimaks uurida, mis on talle märtsis antud karbi sees. Merino oli öelnud, et selles on seksmänguasjad ning väitis, et soovib karbi enne Baranda kadumisega seotud läbiotsimist oma majast ära viia. Naabrile antud karbi sisu hakkas aga kohutavalt haisema ja selle peale otsustas naine karbi avada, leides sealt Baranda pea.

Uurimise käigus on selgeks tehtud, et pea kuulus Barandale ning El Paisi allikate kohaselt oli seda püütud ka põletada. Praegu üritatakse ekspertiisi kaudu selgeks teha mehe surmakuupäev ning surma põhjus.

Baranda kadumisest ei teatanud tema elukaaslane, vaid hoopis nõbu. «Carmen ütles meile, et ta oli reisile läinud,» ütles sugulane eelmisel nädalal.

Sugulase sõnade kohaselt oli Carmen väitnud, et tema elukaaslane vahetas välja oma telefoninumbri. Naine andis mehe sugulastele isegi tema uue numbri, kuid aja jooksul tekkisid kahtlused.

Sugulastele saadeti uuelt numbrilt küll sõnumeid, aga nõbu muutus kahtlustavaks, sest need polnud kirjutatud Baranda moodi ning sealt tulnud sõnumid olid täis vasturääkivusi. Hoolimata mitmest katsest, ei olnud numbrit kasutav inimene valmis saatma häälsõnumit ega tegema ka videokõnet ning sel põhjusel andsid sugulased teada ka Baranda kadumisest.

Kõigest hoolimata ei osanud sugulased Merino seotust kahtlustada. «Nad paistsid olevat õnnelik paar,» ütlesid sugulased uurijatele. «Ta (Baranda) kohtles teda kui kuningannat.»

Nõo sõnul oli Carmen häiritud, et sugulased ilma temaga konsulteerimata politseisse läksid. Arvatakse, et politsei poole pöördumine oli see, mille tõttu otsustas naine oma mehe peast vabaneda ning selle naabrile sokutada.

Merino pakkus aga uurijatele hoopis teistsuguse selgituse. «Avastasin pea karbist, mis oli minu välisukse taha uksematile pandud. Hoidsin selle alles, sest see oli ainus mälestus temast.» Kui Merinolt küsiti selle kohta, mis juhtus Baranda telefoniga, vastas naine, et telefon olevat vanni kukkunud.

Siiani pole selgunud kuritöö motiiv, kuid uurijad kahtlustavad, et see on seotud rahaga - Merino oli töötu ning sõltus täielikult oma elukaaslasest.

Politsei allikate kohaselt pole kahtlusalusel kuritegelikku tausta, kuid ta on varasemalt seotud olnud erinevate rahamuredega, millest politseid teavitatud pole. Ajal, mil Baranda kadunud oli, laekus pension endiselt tema pangakontole, millele pääses ligi ka Merino.