Rootsi nõrgenev majandus ohustab ka Soomet
Rootsi konjuktuuriinstituut avaldas kolmapäeval uue majandusprognoosi kohaselt Rootsi majandus nõrgeneb, mis avaldab tuntavat mõju Soomele.
«Majandusbuum on läbi,» teatas Konjukturinstituten oma pressiteates. Eelmisel aastal kasvas Rootsi majandus 2,3 protsenti, kuid sel aastal jääb see 1,2 protsendi ning järgmisel aastal 1,1 protsendi juurde
Soome rahandusministeerium prognoosib Soome selle aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti ja järgmiseks aastaks vaid ühte protsenti.
Rootsi on Saksamaa järel Soomele suuruselt teine ekspordimaa. Kui Rootsi majandus jaheneb, väheneb ka soomlaste Rootsi-suunaline eksport. Soome suurimad ekspordiartiklid Rootsi on masinad, naftatooted ja metsatööstuse toodang.
«Me näeme, et ka Soomes on ekspordimäärad languses,» teatas Soome tööandjate keskliidu peaökonomist Sami Pakarinen. «Meie tööstustoodang ja eksport vähenevad. Silmapiiril on näha selgelt kehvemaid aegu.»
Mitme majandusanalüütiku hinnangul võib Rootsi majanduskasv langeda aasta lõpuks praktiliselt olematuks ning majandus võib ühel hetkel isegi langusesse minna.
Samal ajal, kui majandus jaheneb, saab Rootsi tööstus krooni nõrgenemise tõttu aga rohkem tellimusi. Nädala alguses nõrgenes kroon suhtes euroga kõige madalamasse seisu, kus ta oli enne viimast majanduskriisi. Rootsi kroon on maailmas toimuvast väga mõjutatav.
Odavnev Rootsi kroon mõjutab ka Soome suunduvat turismi. Rootslased on Soomet külastavatest turistidest hetkel kolmandaks suurimaks rahvusgrupiks ja Soomes käimine kulutab rootslaste rahakotti nõrga krooni korral rohkem kui varem.
Võidavad aga Soome turistid, kes külastavad Rootsit, kus on hinnad praegu odavamad kui eelmisel sügisel. Soomlased ostavad Rootsist üha rohkem kasutatud autosid nende odavnemise tõttu.
Kõige rohkem eksporditakse Soomest Rootsi tööstusmasinaid ja seadmeid, mistõttu kaotab jahenevast Rootsi majandusest kõige rohkem just metallitööstus. Ka metsatööstuse olukord on halvenemas, kuna Euroopas on metsade laastamise tõttu puidu ülepakkumine.
«Suured laastatud metsad Austrias, Saksamaal ja Tšehhis on kogu turu segamini pööranud. Seda puitu on nad sunnitud turule viima, mistõttu on puidust hetkel ülepakkumine,» ütles ökonomist Emmi Haltia.
Ülepakkumine mõjutab nii Soome kui Rootsi metsatootmist.
«Nõrga krooni tulemusel saavad rootslased olukorras paremini hakkam kui soomlased,» ütles Haltia. «Rootsi majanduse nõrgenemine mõjutab nende konkurentsivõimet nii, et kui nõudlus koduturul väheneb, siis metsandusettevõtted panustavad ekspordile.»
Kehv majandusolukord võib aidata Rootsi ettevõtteid kulutaseme osas, kuna näiteks palgad sellisel ajal väga palju ei tõuse.
«Kõige tähtsam on soomlaste jaoks see, milliseks jääb kulutase Soome ja Rootsi vahelises võrdluses,» ütles Haltia.
«Panustan, et aasta lõpus võib meil Soomes olla palju parem tunne kui praegusel hetkel on,» sõnas Pakarinen. «Kui olukord halveneb, siis on Soomes majanduse kasv ilmselgelt aeglasem. Kui vaadata välismaise nõudluse ja Soome olukorda koos, siis mures tasub olla küll.»
Pakarineni sõnul on risk, et Soome majandus ei kasva järgmisel aastal üldse. See tooks aga töötuid juurde. Ka Rootsis on prognoos tööstuse tuleviku osas pessimistlik.
«Tekib küsimus, et mis juhtuma hakkab. Kuna Saksamaa on koos Rootsiga Soomele hästi tähtis kaubanduspartner, siis nende mõlema majanduse jahenemine on Soome seisukohalt väga halb,» võtab Pakarinen Soome majanduse olukorra kokku.