/nginx/o/2019/10/13/12648251t1h1ef9.jpg)
Ecuadori president Lenín Moreno andis laupäeval meeleavalduste ohjamiseks käsu kehtestada pealinnas Quitos ja selle ümbruses komandanditund ja sõjaväeline võim.
Ecuadori president kehtestas pealinnas liikumiskeelu ja sõjaväevõimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsk jõustub laupäeval kell 3 päeval (Eesti aeg 23.00) ja see «hõlbustab riigi jõudude tööd väljakannatamatute vägivallapuhangute vastu», teatas president Twitteris.
Moreno oli 3. oktoobril juba kuulutanud Ecuadoris välja eriolukorra, saates tänavatele 75 000 sõjaväelast ja politseinikku. President kehtestas 8. oktoobril pärast seda, kui meeleavaldajatel õnnestus kongressi hoonesse tungida, ka täiendava liikumiskeelu valitsushoonete juures.
President tegi täiendavad meetmed teatavaks telepöördumises Ecuadori asepresidendi ja kaitseministri kõrval seistes.
Moreno süüdistas vägivallas uimastikaubitsejaid, organiseeritud kuritegevust ja endise presidendi Rafael Correa toetajaid.
Vägivald jätkus laupäeval sellest hoolimata, et meeleavaldusi juhtiv põlisrahvaste liikumine CONAIE teatas mõni aeg enne presidendi teadaannet, et võttis vastu Moreno ettepaneku pidada otsekõnelusi.
AFP teatas laupäeval, et Quitos rüüstasid meeleavaldajad laupäeval üht valitsushoonet ja panid selle põlema.
AFP fotograaf nägi süütepommide heitmist riigikontrolöri ametkonda võõrustava hoone pihta. Maske ja kiivreid kandnud mehed tungisid seejärel hoonesse.
Siseminister Maria Paula Romo kirjutas Twitteris, et andis käsu evakueerida hoone ümbrus, et tuletõrjujad saaksid põlengu kustutada.
Ta lisas, et politsei vahistas riigikontrolli hoone juures 30 inimest.
Rahvusassamblee hoone juures püstitasid meeleavaldajad barrikaade ning politseinikud püüdsid neid pisargaasiga taganema sundida, ütlesid sündmuskohal viibivad AFP ajakirjanikud.
Hiljem teatati ka maskides meeleavaldajate rünnakutest telejaamale ja ajalehetoimetusele.
Telejaam Teleamazonas katkestas kavajärgsed ülekanded, et näidata kaadreid lõhutud akendest, mahapõletatud sõidukist ja kohale saabunud politseinikest.
Ajaleht El Comercio teatas Twitteris, et rühm tundmatuid ründas selle kontorit.
Moreno ütles telepöördumises, et maskides protestijatel pole midagi pistmist tuhandete põliselanikest meeleavaldajatega.
«Olen andnud relvajõudude ühendväejuhatusele käsu rakendada viivitamatult kõiki vajalikke meetmeid ja viia läbi operatsioone,» lausus president. «Me taastame korra üle kogu Ecuadori,» lubas ta.
Ecuadoris puhkesid pärast kütusehindade 120-protsendise tõusu jõustumist 3. oktoobril viimaste aastakümnete suurimad meeleavaldused.
Hinnatõusu põhjustas valitsuse otsus tühistada osana Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sõlmitud laenuleppest kütusesubsiidiumid, mis tõi üleöö kaasa hindade enam kui kahekordistumise.
CONAIE soovib enda teatel kohtuda Morenoga silmast silma, et rääkida selle otsuse ja teiste IMF-iga kokkulepitud reformide «tühistamisest või muutmisest».
Pealinnas Quitos on rohkem kui nädala jooksul kokkupõrgetes julgeolekujõududega surma saanud vähemalt viis protestijat, kelle seas ka üks põliselanike juhtidest. Vigastada on saanud ja kinni on peetud peaaegu 2000 inimest.
Moreno on kuulutanud välja üleriigilise eriolukorra ja viinud väidetava riigipöördeohu tõttu valitsuse pealinnast ära Guayaquili sadamalinna.
Ecuadori president on süüdistanud rahutuste õhutamises Venezuela sotsialistist presidenti Nicolás Madurot ja oma eksiilis elavat eelkäijat Corread.
Moreno võttis oma poliitiliselt liitlaselt Correalt presidendiameti üle 2017. aastal. Enne seda oli Moreno Correa asepresident.
Mehed läksid tülli pärast seda, kui Moreno hakkas rakendama meetmeid Correa võimuperioodil kuhjunud Ecuadori võlakoorma vähendamiseks.