Ecuadori president ja meeleavaldajad leppisid kokku rahutuste lõpetamises

Ecuadori president Lenín Moreno (keskel) pühapäeval pealinnas Quitos kõnelustel riigis kaks nädalat kestnud meeleavaldusi juhtinud põliselanike organisatsioonide esindajatega.

FOTO: Reuters / Scanpix

Ecuadori president ja põlisrahvaste juhid jõudsid pühapäeval kokkuleppele lõpetada ligi kaks nädalat kestnud vägivaldseks muutunud meeleavaldused kasinusmeetmete vastu, mis kehtestati Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu saamiseks. 

«Käesoleva kokkuleppega peatatakse Ecuadoris mobilisatsioon ja me pühendume rahu taastamisele riigis,» märkisid kõnelustel osalenud, lisades, et valitsus võttis tagasi korralduse kütusesubsiidiumide tühistamiseks. 

Meeleavaldused, milles on hukkunud seitse inimest, puhkesid pärast seda, kui president Lenín Moreno tühistas kütusesubsiidiumid, et saada IMF-ilt 4,2 miljardit dollarit laenu. Subsiidiumide kaotamine viis üleöö kütusehinna kahekordistumisele. 

Moreno neli tundi kestnud kõnelusi põlisrahvaste katusorganisatsiooni CONAIE juhi Jaime Vargasega kanti riigitelevisioonis otse üle. Pärast teadet kokkuleppele jõudmisest tulvasid tuhanded inimesed pealinna Quito tänavatele, lehvitades riigilippe ja korraldades tulevärke.

Vargas lubas pöördumises, et kõik blokaadid põlisrahvaste aladel asuvatel maanteedel ja naftarajatiste juures lõpetatakse. Need sammud on peatanud viimasel kahel nädalal osaliselt Ecuadori naftasektori töö. 

Põliselanikud moodustavad Ecuadori 17,3 miljonist elanikust umbes veerandi. 

«Põliselanikest vennad, ma olen kohelnud teid alati austuse ja kiindumusega,» ütles kõneluste algul Moreno, kes kuulutas rahutustega toimetulemiseks laupäeval välja liikumiskeelu ja andis pealinna Quito ja selle ümbruse sõjaväe kontrolli alla.

Varem oli president kuulutanud välja üleriigilise eriolukorra ja viinud väidetava riigipöördeohu tõttu valitsuse pealinnast ära Guayaquili sadamalinna.

Kõneluste algusest hoolimata jätkusid vägivaldsed kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitseinike vahel ka pühapäeval. Laupäeval ründasid protestijad Quitos telekanali ja ajalehetoimetuse kontoreid ning süütasid riigikontrolli ametiruumid. 

Võimude sõnul on kaks nädalat kestnud protestide ajal vigastada saanud 1349 ja kinni peetud 1152 inimest. Moreno ütles laupäeval, et põliselanikest meeleavaldajate demonstratsioone on püüdnud vägivallatsemiseks ära kasutada maskides protestijad. 

Kütusehindade 120-protsendise tõusu jõustumine 3. oktoobril vallandas riigis viimaste aastakümnete suurimad meeleavaldused.

Ecuadori president on süüdistanud rahutuste õhutamises Venezuela sotsialistist presidenti Nicolás Madurot ja oma eksiilis elavat eelkäijat Rafael Corread.

Moreno võttis oma poliitiliselt liitlaselt Correalt presidendiameti üle 2017. aastal. Enne seda oli Moreno Correa asepresident.

Mehed läksid tülli pärast seda, kui Moreno hakkas rakendama meetmeid Correa võimuperioodil kuhjunud Ecuadori võlakoorma vähendamiseks. 

Tagasi üles